Saksa köögi teiseks erinevuseks on naturaalliha laialdane kasutamine teiste roogade valmistamiseks, nt. klopitud kotletid, snitslid, fileed ja biifsteekid Hamburgi moodi. Kõige sagedamini serveeritakse kalu keedetult või hautatult. Samuti kasutatakse ka muna nii keedetult kui ka praetult. Valmistatakse palju suppe. Vedelikuna kasutatakse köögiviljade, liha ja kala keeduleeme. Supid paksendatakse jahuga, sageli lisatakse veel tangu, klimpe või praetud leivakuubikuid. Suurematest lihatükkidest valmistatakse pajapraade, seejuures taisem liha pekitakse suitsu- või soolapeki ribadega, hautamisleem maitsestatakse hapukaks. Magustoitudest on väga populaarseteks kastmete või siirupitega puuviljasalatid, kompotid, kissellid, mannavahud ja jäätised. 3 Saksamaa köök Sakslased kasutavad toitude juures ohtralt koort ja võid.
nt. lillkapsast, aedoakaunu, porgandit, punast peakapsast. Veel kasutatakse keedetud hernest ning keedetud kartuleid. Sakslastel on erakordselt populaarsed erinevad võileivad: juustu, kohupiimamassi ja kalaga. Suupisteteks on juurviljasalatid, vorsttooted, sprotid, majoneesiga maitsestatud liha- ja kalasalatid. Samuti tehakse ka palju suppe. Võttes supi vedelikuks köögiviljade, liha ja kala keeduleeme. Supid paksendatakse jahuga, sageli lisatakse veel tangu, klimpe või praetud leivakuubikuid. Magustoitudest on väga populaarseteks kastmete või siirupitega puuviljasalatid, kompotid, kissellid, mannavahud, jäätised ja puuviljad. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik. Seda tehakse peamiselt soola, pipra ja vanilliga. Saksamaa kiire hommikueine kujutab endast tavaliselt rohkemat kui tassi kohvi ( kuid mitte lahustuvat!), klaas apelsinimahla, mõned lõigud leiba või prantssaia. Hommikusöögi juurde kuulub kas juust,
säilitamist, igal söögikorral püütakse pakkuda toorsalateid mitmesugustes kombinatsioonides. Süüakse rohkesti aedviljatoite. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik. Seda tehakse peamiselt soola, pipra ja vanilliiniga. Rohkesti valmistatakse aga vürtsirohkeid piparkooke mitmesugustes suurustes ja kujul. Kaunis palju tehakse suppe, võttes supi vedelikuks köögiviljade, liha ja kala keeduleeme. Supid paksendatakse jahuga, sageli lisatakse veel tangu, klimpe või praetud leivakuubikuid. Leivasupid on enamasti soolased, esimese roana lauale antavad. Suurematest lihatükkidest valmistatakse pajapraade, seejuures taisem liha pekitakse suitsu- või soolapeki ribadega, hautamisleem maitsestatakse hapukaks. 5 18. sajandi alguses hinnati baltisaksa köögis kõrgelt ka kammkarpe, kuid järgmise sajandi
Püreesupp peab olema ühtlase hapukooretaolise konsistentsiga ja maheda maitsega. Õrnem konsistentsi saamiseks ja toiteväärtuse tõstmiseks võib püreesuppidele lisada väiksetse tükikestena külma võid või rõõska koort. Peale või lisamist suppi üle 65C kraadi ei kuumutata. Serveerimine: Lisatakse püreesupile tihti selle koostises olevaid kuumtöödeldud köögiviljade, seente või teiste komponentide tükke, krutoone (röstitud saia- või leivakuubikuid) 10. Portsjontükilise liha praadimise reeglid Portsjontükid praetakse pliidil väheses rasvas või grillitakse. Väheses rasvas praadimiseks pannakse portsjontükid kuuma rasva sisse ja praetakse mõlemalt poolt helepruuniks. Maitseained raputatakse praetud poole peale. Grillitud tooted maitsestatakse peale grillimist. Maitsestamiseks kasutatakse soola, pipraid, paprikapulbrit, maitsesooli, tööstuslikke maitsesegusid. Portsjontükke praetakse 10 20 minutit.
annaabi.ee 
