– eriti aga Peterburis. Tähelepanuväärne oli ka mitmekülgse ärimehena tuntud August Kook´i 1936 aastal Emajõe tänavale vanast õlletööstusest ümber ehitatud leivatööstuse rajamine. Seda tootmisüksust peeti toona üheks kaasaegseimaks. Peale II Maailmasõda 1944 aastal moodustati peamiselt „Cerese“ aga ka mitmete teiste tolleks ajaks olemasolevate leivatööstuste, jahuveskite ja pärmivabriku ühendamisel Tartu Jahu- ja Leivakombinaadi Leivatööstus nr. 1, mille nimi küll 1963 aastal muudeti Tartu Leivakombinaadiks. Taasiseseisvunud Eesti algaastatel toimunud erastamise käigus asutati 1993 aastal eraaktsiaselts Pere Leib. Täna Ringtee tänaval asuv tootmiskompleks sai alates 2001 aastast, mil kogu tootmine lõplikult sinna üle viidi, kogu Tartu ja Lõuna-Eesti suurimaks ja kesksemaks leivatööstuseks. Uhkusega võib tõdeda, et läbi rohkem kui 100 aasta on leivatootmine Tartus endiselt omal heal tasemel alles.
tarbija toidulauale. Esimest korda mainitakse Tallinna pagarmeistreid juba 1312. aastal seoses tsunftide tekkimisega. Samal ajal viitavad erinevad ajalooallikad, et pagarid tegutsesid vanas Tallinnas juba paarkümmend aastat varemgi. Teada on, et 1660. aastal küpsetasid linnas leiba ja saia 14 pagarit, kel oli oma majas nii töökoda kui ka pood. Tööstusliku leivatootmise alguseks Eestis loetakse 2. novembrit 1762. aastal. See kuupäev on ka Leiburi sünnipäev. 1957. aastal anti Tallinna leivakombinaadi koosseisu kuulunud makaronitootmine üle Viktor Kingissepa nimelisele teraviljakombinaadile. 1960. aastal liideti Suur-Patarei tänaval asuv leivatehas Tallinna leivakombinaadiga, mis oli seni töötanud Viktor Kingissepa nimelise teraviljakombinaadi alluvuses. 1976. aastal võeti kasutusele Leiburi nimi 1976. aasta 1. jaanuaril liideti neli tehast ja viis tootmisüksust ning nimetati uus ettevõte tootmiskoondis Leiburiks. Tootmiskoondisega liideti ka Salutaguse
Seda aega loetakse tööstusliku leivatootmise alguseks Eestis. 1899 rajati sõjaväe leivatehas tehas nr 3. 1912 käivitati leivatehas Rotermanni kvartalis aadressil Hobujaama 1, mis oli 1886. aastal ostetud Dethloffi leivavabriku teine käivitamine. Tootmise taasalustamise põhjuseks oli Tallinna elanike arvu kiire kasv. 1949 kirjutati alla korraldusele Tallinna leivatehase nr 2 käivitamiseks Peterburi maanteel. 1962 moodustati Tallinna Leivakombinaat seniste Tallinna Leivakombinaadi, Tallinna Leiva- ja Makaronikombinaadi ning Tallinna Leivatehase nr 2 ühendamisel. 1976 liideti neli tehast ja viis tootmisüksust ning võeti kasutusele nimi Leibur. 1993 erastati ¾ ettevõttest toiduainetööstuskontsernile Cultor ja ¼ kontsernile Cerealia. (Cultor leivadivisjonist arenes hiljem välja tänane VAASAN Grupi tehaste kett). 1998 vahetus Leiburi omanik ning uuteks omanikeks said 55% osalusega Vaasan & Vaasan Oy ja 45 % osalusega Cerealia AB.
- kulu keskus, - tulu keskus, - kasumi keskus, - investeeringute keskus. Kulude juhtimine tulemusüksustes Juht peab hindama vaid neid toiminguid, mis on tema poolt mõjutatavad kulude jaotuse alusel: - seotus arvestusobjektiga: otsekulud – kaudkulud; - mõjutatavus: mõjutatavad kulud – mittemõjutatavad kulud. ÜLESANNE. Määrake järgnevate tulemusüksuste liigid Tulemusüksus Tulemusüksuse liik 1. Leivakombinaadi küpsiste tsehh 2. Mööblivabriku värvitsehh 3. Kaubamaja ostuosakond 4. Politseiprefektuuri kriminaalosakond 5. Traumatoloogiakliiniku ortopeediaosakond 6. Kaubamaja muusikaosakond 7. Linnavalitsuse kultuuriosakond 8. Leivakombinaadi varustusosakond 9. Piimakombinaadi müügiosakond 10. Haigla vastuvõtuosakond 11. Piimakombinaadi müügifirma 12. Bussifirma kaugliinide grupp 13. Mööblikombinaadi transpordiosakond 14. Haigla (kliinikumi) traumatoloogiakliinik 4.3
annaabi.ee 
