Vanametalli tähtsuse tõus eriti mustas metallurgias (väheneb rauaMAAGI vajadus ehk tooraine vajadus väheneb). Keemiatööstuse areng alternatiivmaterjalid metallide asendamiseks (kunstmaterjalid, mis on isegi paremate tarbimisomadustega) 3. Kuhu (A; B; C või D) oleks tõenäoliselt 19. sajandil tekkinud rauasulatusettevõte? Põhjenda selle koha valikut kolme argumendiga. Tõenäoliselt tekkis see ettevõtte punkti C 1) see on kõige lähemal rauamaagi leiukohale 2) see on (kiirevoolulise) jõe kaldal, mis annab võimaluse toota elektrienergiat ning samuti võimaldab transporti (transportida on mõttekas ainult rikastatud maaki, mitte toorainet) (metallide viimistlemist on kõige otstarbekam paigutada juba tarbija lähedusse) 3) see on ulatusliku kivisöe leiukoha juures (toormetalli sulatamiseks on tarvis palju soojust ja kõrget temperatuuri kasutada võib näiteks kivisütt) NB
tuhaväljadele. Põlevkivituha ladestamisel kasutatava vee ringlus on kinnine ja läbib uuesti soojuselektrijaama (mittepõleva lubja saab ahjust kätte ainult vee abil). Transportimisel on tuha ja vee suhe 1:20. Tuhaväljade kasutamise käigus on selgunud, et tuhk seob vett umbes 0,60,7 kuupmeetrit/tonni tuha kohta. Põlevkivituha keemiline koostis ja mõju keskkonnale Põlevkivituha keemiline koostis varieerub vastavalt leiukohale, kuid 1997. aasta andmetel domineeris põlevkivituhas kaltisiumoksiid umbes 41,5%, sellele järgnes kvarts 30 protsendiga, ning alumiiniumoksiidi, raud (III) oksiidi, kaalimoksiidi, vääveltrioksiidi ja magneesiumoksiidi leidus tuhas juba alla 10%. Seega koosneb põlevkivituhk põhiosas oksiididest. Tuha keemiline koostis sõltub kasutatud meetodist. Näiteks tolmpõletamisel juhitakse põlevkivi koldesse peenestatud kujul ja paljud ühendid aurustuvad (elavhõbe), samas
asub väga piiratud alal. II kaitsekategooriasse arvatakse kivistised, mille leiukohtade säilimine olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel on kaheldav või mille tervikeksemplaride leiud esinevad harva. I kaitsekategooria mineraali kaitse: Kaitse alla võtmine. Mineraali kahjustamine ja leiukohtade hävitamine ning selle riigist väljaviimine keelatud. Mineraali leiukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud, kui see võib põhjustada ohtu leiukohale. Looduse üksikobjekti kaitse: 50 meetri raadiuses piiranguvöönd, kus on keelatud objekti kaitse-eeskirjaga vastuolus olev või objekti seisundit või ilmet kahjustada võiv tegevus. Rand ja kallas: Kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Ötzi naha peal on ka mingeid märke, mis võivad olla teatud tätoveeringud, aga võib-olla ka hoopis raviotstarbelised asjad. Nebra linna lähedalt leiti Nebra pronksketas. See oli tehtud pronksist, taevakehad peal olid kullast. Leidjad olid kaks aardekütti, kes üritasid seda maha müüa arheoloogidele. Sveitsis tehti neile lõks ja püüti kinni, ketas saadi kätte. Tegemist on äärmiselt haruldase esemega, midagi taolist pole kuskilt mujalt leitud. Arheoloogid said ka leiukohale jälile, tehti järelkaevamisi. Tegemist polnud ainsa leiuga, vaid leiti ka muid pronksiaegseid esemeid: kirveid, käevõrusid jms. Ketta vanuseks on 1600 eKr, läbimõõt on 32cm. Alguses arvasid osad arheoloogid, et see on võltsing. Ketas on seotud ilmselt taeva vaatlustega, võib-olla on midagi kalendritaolist. Selle abil on võib-olla üritatud paika panna pööripäevi. Omanikuks võis olla keegi samaan, kes jälgis taevast ja taevakehade liikumist. On tehtud palju analüüse
Põlevkivi lendtuhk on kompleksne segu eri suuruse, kuju ja värvusega osakestes, ning ta sisaldab praktiliselt kõiki perioodilisuse tabeli elemente, kaasaarvatud raskemetallid (Laja 2005: 12). Näiteks elektrijaamade läheduses on täheldatud mändidel järgmiste elementide osakaalu suurenemist: As, Ca, Hg, K, Mg, Na, S, Se, Sr ja Zn (Ots, Reisner 2006: 144). Erinevate mineraalide sisaldus Eesti põlevkivis varieerub ka vastavalt põlevkivi leiukohale. 10 Põhiliseks tuha keemilise koostise osaks on Ca, mille konsentratsioon kõigub piirides 14,2- 44,5%, järgneb Al kõikumispiiridega 1,35-5,49%, Fe 1,63-3,22, K 0,85-8,78%, S 1,08- 5,84%, Mg 1,35-3,56% ning toksilisi raskemetalle (Laja 2005: 12). Kuna eesti põlevkivi on rikas kaltsiumkarbonaadi ( ) poolest, siis enamus -st ja teistest happelistest ühenditest neutraliseeritakse CaO (vaata Joonis 2) poolt (
annaabi.ee 
