küsimus "miks". Üldine tõekspidamine, et vanemad on vastutavad oma laste tegude eest, seab suitsiidi sooritanud lapse vanemad silmitsi moraalsete ja sotsiaalsete dilemmadega. 4.1 LEINAJA ABISTAMINE Olulist rolli suitsiidileina puhul etendavad eneseabigrupid inimestele, kes on kaotanud lähedase suitsiidi läbi. Abi otsimine on tugevuse, mitte nõrkuse näitaja. Perekond on üks olulisemaid toetuse allikaid. Leina omavahel jagav perekond suudab paremini leppida kaotusega ning ühine leinaprotsess tugevdab perekonda kui tervikut. Perekonna seisukohalt on oluline väljendada oma leina, avalikustada surmaasjaolud ja mõista, et iga inimene elab leina läbi erinevalt. Sõpradel ja töökaaslastel on leinajate abistamisel oluline osa. Leinajategasuhtlevate inimeste aktiivne toetus võib valmistada ette soodsa pinnase leinaprotsessiturvaliseks läbimiseks. Sageli on vajalik professionaalne abi, mille puhul ei tunne leinaja enamasti, et on kellelegi oma murega koormaks
lastele võimaikult kergeks teha. 2 1. Mis on lahutus? Lahutus on mitmete sündmuste kogum, mis toob kaasa palju muutusi nii lapse kui tema vanemate elus. Seoses lahutusega võib muutuda palju – suhted pereliikmete vahel, elukorraldus, elukoht, töö, lapse kool või lasteaed, sõbrad jne. Lahutus ei ole kunagi kellegi jaoks kerge. Iga lahutus on kaotus, kaotusega kaasneb leinaprotsess, mis toob kaasa palju valu ja viha. (Vaher, 2008, 40,41) Lahutuses saab eristada kolme erinevat perioodi: lahutusele eelnev periood – perekonnas tekivad pidevad tülid, üksteise süüdistamine. Periood kuni lahutusprotsessi algatamiseni. lahutus – aeg alates lahutusprotsessi algatamisest kuni lahutuse ametliku vormistamiseni või ühe vanema füüsilise lahkumiseni. lahutusel järgnev periood – aeg alates lahutuse ametlikust vormistamisest või ühe
1. LAHUTUS Lahutus on mitmete sündmuste kogum, mis toob kaasa palju muutusi nii lapse kui ka tema vanemate elus. Lahkuminek pole kellelegi kerge kanda. Peale selle, et nüüdsest muutub pere koosseis ja ühe inimese koht jääb tühjaks, toob lahutus kaasa ka ümberkorraldusi pere ja laste igapäevaelus. Vanemate lahutuse järel muutuvad pereliikmete omavahelised suhted, muutub elustandard, võib muutuda elukoht ja kool või lasteaed. Iga lahutus on kaotus, kaotusega kaasneb leinaprotsess, mis toob kaasa palju valu ja viha. (Vaher, 2008, 40,41) Pärast lahutust võib lapsevanemate suhe muutuda mõnikord väga pikka aega kestvaks ja inetuks teineteise süüdistamiseks, kus mõlemad vanemad on liiga hõivatud oma probleemide ja emotsioonidega, ega märka oma lapse tundeid. Mitte hoolimatusest, vaid kurnavate tunnete tõttu enda sees ei pruugi vanemad tulla selle pealegi, et anda ka lapsele selgitusi selle kohta, mis peres toimub ja toimuma hakkab
Siin on oluline silmas pidada, mis on sinu eesmärgid. Kui eesmärk on kiiresti nö diagnoos panna, siis pausid häirivad. Sea endale alati alguses eesmärk, mida selle seansiga tahad saavutada. Kuulamine nõuab palju tähelepanu, fokusseerimist ka mitteverbaalsel tasandil. Pead iga situatsiooni pealt oskama tuua edasiviiva mõtte. On vaja 100% pühendumist. Toetava kuulamise situatsioonid: Inimesel on eetilise dilemma küsimus Ajaliselt kaugema informatsiooniga töötamine Leinaprotsess, trauma inimene püüab rääkides taastada midagi Esimestel kohtumistel jälgi, mis tempoga ta räägib. See aitab sul inimest mõista. Inimese mõistmine võikski olla esimeste kohtumiste eesmärk. Kuidas anda kliendile mõista, et sa kuulad? Silmside annab märku usaldusest. Rohkem silmsidet mõjub targemana. Kehakeel miimika ja käed Verbaalselt nii vähe kui võimalik nt ,,mhm" Passiivse kuulamise põhimõtted ei tööta alati.
annaabi.ee 
