Kolmandaks tuleb valida välja sobiv kirst või urn, hauakivi, leinakõneleja, sobivad lilled, muusika ja menüü. Kirstuhinnad algavad 1200 kroonist, urnihinnad 280 kroonist. Alguses võib haual olla ka esmane hauaplaat, hiljem jõuab selle välja vahetada, kui on leitud midagi sobivamat. Leinakõnelejaks võiks olla keegi, kes lahkunut hästi tundis ja leinakõne ei pea ilmtingimata olema kurb, miks mitte meenutada ühiseid rõõmsaid hetki. Lilledest saab valida leinakimpude ja -pärgade vahel. Muusika ja menüü on iga inimese individuaalne valik. Tegevused: Kui inimene on ära surnud siis tuleb ta surm registreerida kolme päeva jooksul. Enne matuseid tuleb kindlaks teha, millal, kuhu ja kuidas maetakse. Tuleb välja valida kirst või urn, vastavalt sellele, kuidas inimene soovis. Kui kirst on välja valitud siis tuleb valmis otsida hauaplats, kuhu lahkunu soetada. Valida välja sobiv hauakivi, mis läheb graveerimisele.
soostuvatel aladel. Moodustab seal segapuistuid koos Picea glauca, P. mariana, Betula papyrifera, Acer rubrum, Abies balsamea jt. liikidega. Varjutaluv. Äärmustemperatuure talub hästi. Kuivadel muldadel kasvab halvasti. Aeglase kasvuga. Talub hästi kärpimist ja hinnatud seetõttu hekitaimena. Vastupidav gaaside ja tahma suhtes. Harilikku elupuud kasutatakse sageli ka kalmistute haljastuses, samuti kasutatakse hariliku elupuu oksi leinakimpude valmistamiseks. Hariliku elupuu oksi söövad meelsasti metskitsed, hoolimata eeterlikest õlidest, mida elupuu soomused sisaldavad. Harilik elupuu talub hästi kärpimist ning liiki on palju kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. Parim aeg heki pügamiseks on augusti algul, siis jõuavad haavandid veel sügise jooksul kinni kasvada. Hiljaks jäädes põhjustavad liigsed haavad puule © Ivar Sibul 2007 2012.
Pungad: väikesed , lamedad, soomuste alla peidetud Okkad: soomusekujulised, katusekivi taolise asetusega, keskmiste soomuste keskel õlinäärmed, 2,5...4 mm pikad, pealt tume-, alt sinakasrohelised. Käbid: munajad, umbes 1 cm pikad, 8...10 soomustepaariga, helepruunid, veidi rippuvad. Seeme ümbritsetud kileja tiivaga. Harilikku elupuud kasutatakse sageli ka kalmistute haljastuses, samuti kasutatakse hariliku elupuu oksi leinakimpude valmistamiseks. Hariliku elupuu oksi söövad meelsasti metskitsed, hoolimata eeterlikest õlidest, mida elupuu soomused sisaldavad. Harilik elupuu talub hästi kärpimist ning liiki on palju kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. Parim aeg heki pügamiseks on augusti algul, siis jõuavad haavandid veel sügise jooksul kinni kasvada. Hiljaks jäädes põhjustavad liigsed haavad puule ülearust veekadu ning taimed võivad jääda veevaegusse
Talvel muutuvad soomused pruunikaks. · Käbid umbes 1 cm pikad, ovaalsed, 6...8 soomusega, soomuse tipul madal väljalõige. · Seemned 0,2...0,3 cm pikad · Varjutaluv. Äärmustemperatuure talub hästi. Kuivadel muldadel kasvab halvasti. Aeglase kasvuga. Talub hästi kärpimist ja hinnatud seetõttu hekitaimena. Vastupidav gaaside ja tahma suhtes. Harilikku elupuud kasutatakse sageli ka kalmistute haljastuses, samuti kasutatakse hariliku elupuu oksi leinakimpude valmistamiseks. Hariliku elupuu oksi söövad meelsasti metskitsed, hoolimata eeterlikest õlidest, mida elupuu soomused sisaldavad. Harilik elupuu talub hästi kärpimist ning liiki on palju kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. · Puit on kerge, pehme, rabe, nii painde- kui survetugevuse osas küllalt nõrk, kuid samas sirgekiuline ja ühesuguse tekstuuriga, mistõttu hästi töödeldav, ei kõverdu ega keerdu.
Käbid: munajad, umbes 1 cm pikad, 8...10 soomustepaariga, helepruunid, veidi rippuvad. Seeme ümbritsetud kileja tiivaga. Eestis on osutunud liik täiesti külmakindlaks ja seetõttu on leidnud väga laialdaselt kasutamist haljastuses. Suuremaid puid ja ilusaid alleesid leidub Lääne-Virumaal Salla pargis (hmax = 17,5 m, dmax = 66 cm (Roht, 1986)), Tali, Tihemetsa jne parkides. Harilikku elupuud kasutatakse sageli ka kalmistute haljastuses, samuti kasutatakse hariliku elupuu oksi leinakimpude valmistamiseks. Hariliku elupuu oksi söövad meelsasti metskitsed, hoolimata eeterlikest õlidest, mida elupuu soomused sisaldavad. Harilik elupuu talub hästi kärpimist ning liiki on palju kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. Parim aeg heki pügamiseks on augusti algul, siis jõuavad haavandid veel sügise jooksul kinni kasvada. Hiljaks jäädes põhjustavad liigsed haavad puule ülearust veekadu ning taimed võivad jääda veevaegusse
annaabi.ee 
