karjääridest. ·Mõned akvedukti kivid kaaluvad 6 tonni. ·Silla ülemine tase on veidi kaardunud alumise suunas. ·Arvati, et akvedukti ehitati kolm aastat kus töötasid umbes 800- 1000 töötajat. Caracalla termid ·Suure tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad ehk termid. ·Peale pesemise, massaazi ja auruvannide käidi seal ka inimestega kohtumas. ·Pärast jõuharjutuste sooritamist mindi sauna ja basseini suplema. ·Vaheldumisi läbiti kuumad ja külmad ruumid: esmalt tuli kuuma leiliga ruum, seejärel mõnus vann, siis värskendati end üleminekuruumis, kus valmistati end ette järsuks temperatuurimuutuseks basseini külmas vees. ·Kuulsad on näiteks keiser Caracalla ehitatud termid Roomas. ·Termid olid hiigelsuured, asusid u 12 hektari suurusel maa-alal. Tituse võidukaar ·Väga levinud olid mälestisehitisi oli triumfikaared. ·Need olid ilma praktilise ülesandeta ehitised ja mitte hooned, vaid monumendid. ·Triumfikaares on 3 või vahest
Mõeldud eelkõige valutavatele liigestele ja nahale. Sool stimuleerib immuunsüsteemi, viies välja jääkained. Soovitatav suitsetajaile või tolmuse tööga tegelevatele inimestele, profülaktika krooniliste haiguste kujunemisel. Efektiivne kopsuhaiguste ja allergiliste nahapõletike korral. Aitab krooniliste hingamisteede haiguste nagu astma, krooniline bronhiit, krooniline põskkoopapõletik, krooniline nohu ja krooniline kurgumandlite põletik korral. Leiliga saunades võib lisaks kasutada aroomiõlisid. Tavaliselt lahjendatakse kaheksa tilka aroomiõli leilivette või tilgutatakse lavale või põrandale. Mõjub tuju tõstvalt ning aitab leevendada haigusi ja lõõgastab, lõhnu haistes ainevahetus ja immuunsüsteem ergastuvad, saun toidab nahka ja vabastab pingetest, lõdvestab hingamisteid. Mõju sõltub õlist, on ergutavaid ja rahustavaid, samuti ravivaid õlisid. Samuti on soovitatav tarbida pärast sauna mineraalvett.
1 slaavlaste niiske aurusaunaga. Siin on kõige tähtsamaks protseduuriks saunalaval vihtlemine ja leil. Vanim saunatüüp Eestimaal on korstnata suitsusaun, mis ehitati ikka eluhoonetest kaugemale, võimaluse korral veekogu ligidusse. Saun on olnud enamasti väike vundamendita ristpalkehitis, osa seinast on olnud mõnikord ka kividest laotud. Vanal ajal mindi sauna peamiselt higistama, end leiliga ravima, pesemine oli saunas teisejärguline protseduur. Varasemal ajal ehitati saun pooleldi või täiesti maa sisse, hiljem hakati ehitama puidust (palkidest) hooneid. Maa sisse ehitatud nn. koobassaunad olid levinud Lõuna-Eestis, sest künklikul maastikul oli neid lihtsam ehitada. Vanad saunad olid üheruumilised. Saunaahi paiknes nurgas, suu ukse poole, oli ka kivihunnikutaolisi ahje. Välisvalgust andis väike paja (ava) kahe seinapalgi vahel
kus oli võimalik end pesta. Peale pesemise, massaazi ja auruvannide käidi seal ka inimestega kohtumas, lõbusalt aega veetmas, võimlemas, uudiseid kuulamas, mängimas, jalutamas ja koosolekuid pidamas. Hoonesse sisenenjal on võimalus valida, kas minna lahtiriietamisruumi või pöörduda võimlemisväljakule. Pärast jõuharjutuste sooritamist mindi sauna ja basseini suplema. Vaheldumisi läbiti kuumad ja külmad ruumid: esmalt tuli kuuma leiliga ruum, seejärel mõnus vann, siis värskendati end üleminekuruumis, kus valmistati end ette järsuks temperatuurimuutuseks basseini külmas vees. Pärast võidi külastada ilusalonge, kus puhastati keha ja hõõruti ihu igasuguste õlide ja palsamitega ning tehti massaazi. Termid avati hilishommikul ja suleti pimeduse saabudes. Rahvas- enam kui 1600 inimest päevas -pääses termidesse tasuta, avamisest anti teada kellahelinaga. Nii mehed kui naised võisid käia termides
annaabi.ee 
