Rahvatants on otseselt sellest välja kasvanud olles algselt väga seotud kõigi eluliselt oluliste tegemistega. Hiljem muutus rahvatants pigem esteetiliseks rahvuslust kandvaks tegevuseks ja vaatemänguks kuid salamahti on meisse kõigisse talletunud iidsete inimeste tung osavuse ja võimekuse järele. 6 KASUTATUD ALLIKAD Elektrooniline materjal: 1. Allikas 3 - Rahvakunstiselts ,,Leigarid" kodulehekülg. Leigarite esinemiskavadest ja eesti rahva tantsust. http://www.leigarid.ee/yld/rahvatants.html 2. Veebilehekülg ,,kultuurilaegas". Mis on tants? http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rt_rahvatants_ja_tantsupidu/rt_mis_on# Imiteerivad tantsud. http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rt_rahvatants_ja_tantsupidu/rt_m6iste/rt_van emad/rt_imiteerivad Akrobaatilised tantsud. http://www.folk
Euroopa lavatants jaguneb klassikaliseks ja balletiks, karaktertantsuks ehk lava-rahvatantsuks, plastiliseks tantsuks ja estraaditantsuks. Peotantsust on väljakujunenud kindlatele reeglitele vastav võistlustants. Võisteldakse Standardtantse ja Ladina-Ameerika Standardtantsud: Aeglane valss, tango, viini valss, slow foxtrot, quickstep. Ladina-Ameerika tantsud: samba, cha-cha, rumba, paso doble, jaiv. Eesti rahvatantsu saab jagada folkloorseks (näiteks tantsuansambli Leigarid repertuaar) ja folklooril põhinevaks autoritantsuks (näiteks tantsuansambel Sõprus repertuaar). 6 Kujunenud on ka palju vähem tuntud tantsu stiile, nimelt neid kokku on 144 liiki. (Dancing world…, 2011) 2.Metoodika/eksperiment 2.1. Uuringu ülesehitus Käesolev uuring viidi läbi ühes osas: 2017 märtsis viidi läbi küsitlus Eesti mehe tantsulisuse kohta. 2.2. Küsimustik
(Linnahall, looming. Džäss Postimaja, Rahvusraamatukogu). sattus stalinismi kõrgajal põlu rahvamuusika ja rahvatantsuansamblid Varasemast küll veidi alla, saksofon kuulutati lausa nõuko erineval viisil on neiski Muusika “Leigarid” “Leegajus” jt.) kaasa rahvusliku jätkatud 1960ndate vormikõnet, gudevaenulikuks pilliks. Uuesti sai džäss elu meelsuse säilimisele. mida iseloomustab suurejoonelisus ja olemasoleva Eesti sõjajärgne muusikaelu toetus esialgu õiguse 1950. aastate keskel. Seda viljelesid Valter linnakeskkonna ignoreerimine
rahvatraditsioonist. Tantsupidude traditsioonile pani aluse rahvatantsujuht Ullo Toomi (19021983). Esimene rahvatantsupidu peeti 1947. aastal koos XII üldlaulupeoga. 1940.50. aastail sündis eesti rahvatantsu põhjal uusloominguline tants laval esitamiseks, mis järjest rohkem kaugenes tegelikust rahvatantsust. 1969. aastal asutas Kristjan Torop vastukaaluks folkloorirühma "Leigarid", kes 25 tegutsemisaasta jooksul teostas tema tõekspidamisi, et viia rahvatantsude esitamine tagasi folkloorsele alusele. Tänapäeval eksisteerivad kõrvuti nii rahvatantsud folkloorirühmade esituses kui eri vanusega seltskonnatantsud pidudel. Alates 1990. aastatest on mõnel pool uuesti hakatud tantsima vanemat seltskonnatantsu (19.20. sajandi vahetuse rahvatants, nt reinlendrit, aleksandra-valssi), mida saab õppida ja tantsida tantsuklubides, -tubades jm. 9.3
Mesilased kogunevad õitsema hakanud pärnapuu võrasse jne. Kui loomi on ühe toiduallika kohta liiga palju, muutuvad nad üksteisele konkurentideks ja segavad üksteist, mistõttu liiga suur toitumisseltsing võib ühe isendi seisukohast tihti olla hoopiski kahjulik. • ühine jahipidamine – Mitmed jahipidajaist imetajad (lõvid, hüäänid, hundid, šimpansid, delfiinid jmt), linnud (mõned viuliigid, Austraalias elavad leigarid ja kuukabarra jmt), kalad (parupeneus cyclostomus jmt), roomajad (mõned krokodillid) ja putukad (leegionärsipelgas) on võimelised jahipidamisel koopereeruma ja niiviisi kätte saama ka suuri saakloomi, kellest üksikul isendil jõud üle ei käi. Nt on leitud, et šaakalid on paarikaupa küttides neli korda efektiivsemad kui üksinda • rohkem aega toitumiseks – Seoses sellega, et kõrgenenud valvsusastme
annaabi.ee 
