JOHANN WOLFGANG VON GOETHE 1749-1832. Isa oli jurist, Keisri nõunik, sai hea hariduse, esmalt koduõpe, ka tema oma isa õpetas, 16 aastaselt läks Leibzigi Ülikooli ja asus seal õppima õigusteadust, johann oli laialdaste huvidega, teda huvitas ka kirjandus, füüsika loodusteadused botaanika. Haigestus, tervenes aga ei läinud Leibzigi tagasi vaid Strassbourgi ülikooli, kus lõpetas edukalt õigusteaduse kursuse. Tutvus Herderiga ja mõjutas teda (Seisukoht: üksi rahvakultuur pole teisest parem jne). Neist said sõbrad, Goethe leidis enda jaoks Shakespeare'i. Goethe tegeles ülikooli päevil luuletamisega, armastusest, tal oli palju armumisi, naisi, kes teda inspireerisid. Noorusepõlve luule pole nii tähendusrikas. Esimene suurem tuntus tuli näidendiga ,,Götz von Berlichingen" aadlik, rüütel esindab
tahtjaid. Töö oli raske ja poisid halva ettevalmistusega ning kirikuisad ei teinud olukorra parandamiseks midagi. Nad ajasid süü kantori kaela. Seda rasket tööd tegi ta elu lõpuni. Viimastel aastatel hakkas ta silmanägemine kehvenema, kuid loomingulist tööd ta ei katkestanud. Hiljem kaotas ta lõplikult nähemise. Tema teoseid hakkasid üles kirjutama tema pojad. 1750. Aastal suri Johann Sebastian Bach. Ta maeti Leibzigi Johannese surnuaeda, kus ta haud jäi kadunuks. 1894 aastal leiti tema haud tänava alt üles ja maeti ümber. Looming Kogu Johann Sebastian Bachi elu on suur kangelastegu. Ta on kirjutanud kõikides 17. sajandi zanrites, välja arvatud ooper. Bachi loomingut ei mõistetud tema eluajal. Alles sada aastat pärast tema surma hakati võtma omaks tema loomigut. Bachi muusikas ei kohta me mingisugust välise hiilguse rõhutamist, siiski
pühenduda. Brahmsi eeskostel hakati Dvoraki teoseid kirjutama Saksamaal, mis soodustas oluliselt helilooja populaarsuse kasvu ka mujal Euroopas. LOOMING: Ooperid- tuntuim ,,Näkineid" Sümfooniad- 9.sümfoonia ,,Uuest maailmast" Sümfoonilised poeemid ja instrumentaalkontserdid. ,,Slaavi tantsud" *Edward Greig 1843- 1907 Norra helilooja, sünni linnaks Bergen. Juured ulatuvad Sotimaale. Lapsepõlves õppis klaverit. On lõpetanud Leibzigi konservatooriumi. Õppis klaverit, kompositsiooni ja muusika teooriat. On tegutsenud era õpetajana ja dirigendina, on üks muusika akadeemia asutajatest Norras. Tuntuse saavutas dirigendi ja kontserdi pianistina. On Oxfordi ja Cambridge´i ülikooli audoktoriks. Looming: Tema loomingu põhiosad muudustavad väikevormid.on 140 soololaulu, klaveipalade trükid. Suurvormidest on ta loonud ühe klaverikontserdi. Kuulsuse tõi talle teos ,,Peer Gpynt" (muusika näidendile)
Inimest hakatakse vaatama, kui bioloogilist olendit. Väga kõrgelt hinnatakse teatrit, kus klassitsismi tunnused kaua säilivad. Luule jääb tahaplaanile, sest esiplaanil on inimese mõistus mitte tunded. Lühiproosasse tuleb palju satiiri võimu ja poliitika näol. Johann Wolfgang Goethe Sündis Maini äärses Frankfurdis. Isa oli õigusteaduse doktor. Kunstianne päritud eelkõige emalt. Peres hinnati väga kõrgelt haridust ja vaimsust. Oli 16, kui astus juba ülikooli. Esialgu Leibzigi ülikoolis, hiljem suundus edasi Strassburgi. Seal kohtus rahvaluule teadlase Herderiga, kes jubatab Goethe rahvaluule juurde, kust Goethe saab hiljem inspiratsiooni. Herberilt on ilmunud kogumik ,,Maailma hääled lauludes" Tihedad sidemed ka Schilleriga. Nemad kolmekesi panevad Saksamaal aluse liikumisele Sturm und Drang (Tormi ja tuule liikumine). Goethe alustab oma loomingut luuletajana. Algusaastail kerged, rõõmsad värsid, peateemadeks loodus ja armastus
eeldab kõlbluse parandamist. Ta oli usklik , kuid samas rõhutas ta südametunnistuse vabadust ning väitis, et mõistel ketserlus puudub juriidiline sisu. Thomasius astus ka välja nõiaprotsesside vastu ja kritiseeris teravalt oma aja ühiskonda. Christian Thomasius arvas , et filosoofia peab olema üldarusaadav ja tooma praktilist kasu. Valgustuse ülesannetes rõhutas ta hariduse andmist õpetatuse asemel. Sellest lähtuvalt luges ta Leibzigi ülikoolis loenguid mitte ladina vaid saksa keeles. 1687.aastal saadeti ta selle eest linnast välja. 3.3. Christian von Wolff (1679-1754) Christian von Wolff esitas nn. terve mõistuse filosoofia, mistõttu peetakse teda ratsionalismi (lad. Ratio-mõistus) üheks rajajaks Saksamaal. Thomasiuse eeskujul avaldas ka tema oma tööd saksa keeles , ning lõi hulga termineid , ilma milleta oleks tänapäeva saksa teaduskeelt raske ette kujutada
annaabi.ee 
