Standardhälve: 4588,534 3553,288 9101,49 1)Valimkeskmine Vastav EXCELi funktsioon: AVERAGE 2)Valimdispersioon Vastav EXCELIi funktsioon: VARP 3)Valimstandardhälve Vastav EXCELi funktsioon: STDEVP 3)Valimstandardhälve Vastav EXCELi funktsioon: STDEVP Valimkeskmiste arvutamine Tabel 1 Tulu Kulu Palk Leibkonnapea on kõrgharidusega 6850,757 5085,906 12739,7 Leibkonnapea on muu haridusega 2003,218 2022,6716 3216,24 Kõik Leibkonnad 3 388,23 2 897,88 5 937,23 Tabel 2 Tulu Kulu Palk Leibkonnapea on mees 3847,9848 3330,756 7071,88 Leibkonnapea on naine 2238,84 1815,695 3100,6
Suhtelise vaesuse suundumused ja riskitegurid. Et sotsiaalpoliitiliste meetmetega vaesust tõhusalt ennetada ja vähendada , on vajalik jälgida selle muutumist ajas ning selgitada muutuste põhjuseid ehk riskitegureid. Leibkonna vaesust võivad põhjustada mitmed asjaolud , näiteks leibkonna koosseis või leibkonnaliikmete tööalane ja sotsiaalne seisund. Vaatluse all on seiste oletatavat riskitegurit: · kodune keel · leibkonnapea (s.o. suurima sissetulekuga leibkonnaliikme) hõivesesund töötaja, mittetöötav pensionär (põhjuseks kas vanadus või puue/töövõimetus) ning muu mittetöötaja (s.h. õppur , kodune , töötu , heitunu vm); · leibkonnapea sugu · leibkonnapea vanus · leibkonnapea üldharidustase ja erihariduse olemasolu · elukoht
Kindlasti ei saa antud tulemustest teha ennetlikke järeldusi, et põhiharidusega inimesed ei oska säästlikult elada või keskharidusega inimesed oskavad majandada kõige paremini, kuna haridustasemete arv oli vastajate järgi erinev ja selleks, et teha kindlaks, kas haridus ja rahaline toimetulek on omavahel seotud, on vaja lisaks suuremale ja võrdsemale vastajate grupile muid täpsustavaid näitajaid (nt harjumused, sissetulek jne) Statistikaamet leidis, et kõrgharidusega leibkonnapea puhul kulutab leibkond keskmiselt kuus 345 eurot liikme kohta. Alg- või põhiharidusega leibkonnapea puhul 206 eurot ning kesk- ja kutseharidusega perepea puhul 241 eurot liikme kohta kuus. (2011. aasta statistika stat.ee) Kuu töötasu alammäär on 2012. aastal 290 eurot. Kahekümnest vastanust elaks ainult üks isik pakutud miinimumsummaga kuu aega ära (250 eurot), kui tema kuu sissetulek oleks miinimumpalk, kusjuures mainitud isik on elab koos naise ja lapsega. KOKKUVÕTE
Videomagnetofon 39 44 Personaalarvuti 42 51 Kodune Interneti-ühendus 34 47 Mobiiltelefon 80 87 Pesumasin 81 85 Nõudepesumasin 4 6 Mikrolaineahi 42 55 DVD-süsteem 14 29 ondadest) Tabel 5. Leibkonnaliikme netosissetulek kuus leibkonnapea (vastutava liikme) soo järgi, 2005 ja 2007 (krooni) Tulu Netosissetul Sissetulek individuaalsest ..lapsetoe Muu ek kokku palgatööst töisest tegevusest Siirded ..pension tus sissetulek 2005 Mees 3629 2549 152 739 510 90 190
20 sajandi lõpus arvutati esimest korda Eestis välja vaesuspiir, mida iga aasta vastavalt inflatsioonile korrigeeriti. Kõik leibkonnad kelle sissetulek on alla vaesuspiiri arvatakse vaesteks. Uuringud näitavad, et vaesuses elavate leibkondade arv on alates 1997.a, mil vaesust Eestis esimest korda hinnati, järjest vähenenud. Siiski oli veel 2004 a. vaesuses iga seitsmes leibkond. Peamisteks põhjusteks on leibkonnapea tööta olek, madal haridustase, elamine maapiirkonnas või riigikeele valdamatus. Suurim vaesuse risk on mitme lapsega üksikvanema leibkonnas. Eriti siis kui peres on vanemaid õppureid. Lasterikaste perede puhul aitavad vaesusriskist välja laste- ja sotsiaaltoetused. Läbiviidud küsitlused näitavad, et hoolimata elujärje paranemisestei ole suur osa Eesti elanikest oma elujärjega rahul. Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti pere on viimaste kümmnendite jooksul muutunud
annaabi.ee 
