tavaliselt välja lugeda ,et on tõmme teise osapoole vastu. (Navarro, Karlins 2010) Käe liigutused nagu ka teised kehakeele osad sõltuvad paljuski kultuuriruumist kus ollakse ülesse kasvatud.Näiteks Itaalased kasutavad suheldes väga palju käsi.Seda selleks ,et enda sõnadele rohkem jõudu anda. Samuti on käe liigutused väga tähtsad.Peamiselt selle pärast ,et paljud erinevad märgid mida sa võid kätega teha annavad teisele osapoolele informatsiooni edasi. Näitena saab tuua lehvitamise ja käte rusikas hoidmise.(Rugsaken 2006) Miimika on samuti tähtis osa suheldes. See on üks esimesi asju mida teine osapool tähele paneb kui suhtlemine on näost näkku.Kuna inimesed on võimelised väljendama enda emotsioone just kõige paremini näo kaudu on see kõige parem viis teisel osapoolele informatsiooni koguda ,et saada positiivseid tulemusi peab olema näoilme vastavusest ülejäänud suhtlemisega. Näiteks naeratusega antakse teada ,et teema on
Alati kui näeme mingi kunstniku töid kerkib huulile küsimus mis see on? Mis stiil või millist koolkonda see kunst esindab? Tänapäeval on sellistele küsimustele üha raskem vastata sest ikka enam ja enam on kunstnikud ja nende loodu stiilide väline. Eelmise sajandivahetuse lihtne klassifitseerimine ei tule täna enam kõne alla sest kunst on muutunud personaalsemaks ja ka vaataja soovib omada isiklikku arvamust. Kambas lippudega lehvitamise aeg on praegu puhkusel. Kuidas me siis ikkagi saaksime hinnata kunsti praegu? On võimalik rääkida asjadest väga keeruliselt, tuues hulgaliselt viiteid ja ajades kunstinautijat segadusse erialaliste terminitega,ainult asjassepühendatutele arusaadavaid kommentaare esitades. Kuid kas see siis lõppkokkuvõttes teeb kunsti arusaadavamaks? Oma kogemuste järgi ei saa seda kinnitada. Esimene asi mis tuleb niisiis ära unustada on püüd kunstniku töid kuhugi paigutada vaid tuleb lihtsalt
palun pigista pardikest, pane pardike prääksuma." · Korda mängu mõne teise häälitseva mänguasjaga (pane pall piuksuma jne). 24 UURINGUTE ANDMETEL mõjutab väikeste lihaste treenimine soodsalt aju motoorseid piirkondi. Laps arendab esemeid pigistades lihtsamaid motoorseid oskusi. LEHVITAME · Lehvita lapse käsi või jalgu talle tuttavate inimeste või loomade suunas. · Parim aeg lehvitamise harjutamiseks on siis, kui tuttavad inimesed ka tegelikult läheduses viibivad. · Õppimine sujub paremini järgmise laulukesega: "Mina lehvitan, mina lehvitan, mina lehvitan nii, nii." · Lehvitada võib nii mõlema käe kui ka jalaga emmele, vanaemale, vanaisale, sõpradele või lemmikloomale. UURINGUTE ANDMETEL aitab lapse ja vanema vastastikune emotsionaalne side lapsel end turvaliselt tunda ja kiiremini õppida.
ÜKS VÄGA ARMAS LAPS · Arenda lapse kuulamisoskust, lugedes talle salmi: "Ma tean üht väga armast last. Kas sa tead, keda? Ma keerutan ja keerutan (keeruta ennast) ja näitan sulle teda." (Osuta sõrmega lapsele.) · Palu lapsel salmi lugemise ajal keerutada. · Korda salmi, kuid vaheta tegevust. Keerutamise võib asendada üles-alla hüppamise, plaksutamise, kätega lehvitamise või muu liikumisega. KASS JA HIIR · Räägi lapsele, et sina oled pisitilluke hiir ja tema kass, kes hakkab sind taga ajama. · Ütle lapsele, et hiir teeb "piiks-piiks" ja kass "mäu". · Liigu neljakäpakil ja hüüa: "Sa ei saa mind kätte!" Liigu kiiresti ringi ja julgusta last end taga ajama. KUULAME HÄÄLI · Minge lapsega õue. · Alustage linnulaulu kuulamisest. Kui sa kuuled lindu laulmas või
annaabi.ee 
