Sellised alad on näiteks parasvöötmest põhja pool asuvad lähispolaarsed alad tundrad ja matsatundrad. Et sammaltaimed on tundlikud õhu saastatuse suhtes, siis ei suuda nad kasvada tugevasti saastunud õhuga piirkondades. Samblike kadumine puudel viitab keskkonna saastumisel vääveldioksiidiga, mis kaasneb fossiilsete kütuste põletamise ja keskkonna saastumisega, samuti tolmususe suurenemisele. Samblad on raskemetallide kogujad ja indikaatorid. Ehitus Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, maksasamblaid ja kõdersamblaid. Kõikidel sammaltaimedel puuduvad juured. Nende asemel on kinnitumiseks niitjad väljakasvud risoomid, millele kinnituvad väikesed karvakesed risoidid. Risoidid ei ole piisavad vahendid mullast vee hankimiseks. Sammaltaimed omastavad vett ja toitaineid kogu pinnaga. Selleks on sammaldel lehtedes ja vartes erilised vett mahutavad rakud, kuhu nad niiske ilma korral vett koguvad, seda seal säilitavad ning on seetõttu
Uurimustöö Sammaltaimed TkoG 7.b klass ÜLDISELOOMUSTUS Sammaltaimed on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Juured puuduvad kõigil sammaltaimedel. Nende asemel on kinnitumiseks niitjad väljakasvud risoidid. Sammaltaimed omastavad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, maksamblaid ja kõdersamblaid. Lehtsammaldele on iseloomulikud varred ja lehed. Maksasamblad võivad olla kas lehtedeks ja varteks liigestunud või tallusjad ehk lehtedeks ja varteks liigestumata. Kõdersammalde hulgas on teada ainult tallusjaid samblaid. PALJUNEMINE Sammaltaimed ei moodusta seemneid, nad paljunevad peamiselt eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid
Mõnedest punavetikaliikidest saadakse agarit, mida kasutatakse meditsiinis, mikrobioloogias ja ka maiustuste (marmelaadi ja sefiiri) valmistamisel. Idamaades kasvatatakse vetikaid toiduks. 8 [Vetikad] 9 Sammaltaimed Sammaltaimed on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Juured puuduvad kõigil sammaltaimedel. Nende asemel on kinnitumiseks niitjad väljakasvud – risoidid. Sammaltaimed omastavad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, maksasamblaid ja kõdersamblaid. Lehtsammaldele on iseloomulikud varred ja lehed. Maksasamblad võivad olla kas lehtedeks ja varteks liigestunud või tallusjad ehk lehtedeks ja varteks liigestumata. Kõdersammalde hulgas on teada ainult tallusjaid samblaid. Sammaltaimed ei moodusta seemneid, nad paljunevad peamiselt eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad eosed
alati leheroots. Esineb poikilohüdrilisus samblad on võimelised peale läbikuivamist taastama fotosünteesi ja normaalse ainevahetuse. Domineerib gametofaas, s.t. sambla taim on haploidne. Sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal. Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad ka sigikehade ja sambla tükkide abil. 1. Klass kõdersamblad, 2. Klass helviksamblad e. Maksasamblad, 3. Klass lehtsamblad Eestist leitud 550 liiki sammaltaimi: kõdersamblaid 2, lehtsamblaid 433, maksasamblaid 115. N: harilik karusammal, palu karusammal, soovildik, põld-kõdersammal, harilik helvik, harilik koonik, harilik pellia, harilik raunik, neesi kottsammal, harilik parbik, harilik ripsik, suur kaksikhammas, läikulmik. Sammalde elutsükkel haploidne gametofaas (eosed, eelniit, gametofüüt(n)), diploidne sporofaas (sporofüüt, eosed). Hk. Sõnajalgtaimed - Vars tavaliselt lühike, maasisene, maapeal leht. Eelleht maapealne.
Sammaltaimed Sammaltaimed on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed, millel ei ole eristunud taimeorganeid. Kõikidel sammaltaimedel puuduvad juured ja õied. Taimede kasv ei ole geneetiliselt määratud. Taimede kasvukõrguse määrab ära vee kättesaadavus. Nende asemel on maasse kinnitumiseks niitjad väljakasvud- risoidid. Sammaltaimed omastavad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, maksasamblaid ja kõdersamblaid. Sammaltaimede paljunemine ja arenemine Sammaltaimed ei moodusta seemneid, nad paljunevad peamiselt eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad eosed. Eosed levivad tuulega ja idanevad soodsates tingimustes. Samblad võivad paljuneda ka vegetatiivselt. Sammaltaimed paljunevad ja arenevad suguliselt ja mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub
annaabi.ee 
