võsu esineb mullas püstise või tõusva risoomina lehe alumisel küljel eoskuhjad Eestis 22 liiki Hariliku soosõnajala välisehitus MAARJASÕNAJALG tumerohelised, ~ 1m pikkused liitlehed asuvad peaaegu korrapärase lehtrina oranzikad eoskuhjad lehtede alumistel külgedel risoomid mürgised rahvameditsiinis kasutatakse ussnugiliste tõrjeks LAANESÕNAJALG lihtsulgjad, ~1,5m pikkused lehed asuvad korrapärase lehtrina eoslad lehtri keskel eraldi pruunidel lehtedel kasutatakse dekoratiivtaimena ja rahvameditsiinis ussnugiliste tõrjeks risoomi tarvitavad toiduks veised, metssead KILPJALG üks suur, kolmnurgakujuline, pika rootsuga liitsulgjas leht
si · Võsu tipus areneb eospea. Põldosjad 3 Kollad · Vars on pikk ja roomav, tugevasti harunev, paljude tõusvate okstega. · Lehed on väikesed ja naaskeljad, asetuvad varrele tihedalt mitmerealiselt. 4 Sõnajalg · Vars on maa-alune risoom. · Lehed asetsevad korrapärase lehtrina, pehmed. · Eoslad asuvad eoskuhjades eraldi. 5 Sõnajalgade tähtsus · Väljasurnud sõnajalgade jäänustest on moodustunud pruun- ja kivisüsi. · Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja põldosi). 6 Huvitavaid fakte (1) · Kokku on sõnajalgtaimi ligikaudu 10 000 taimeliiki. · Eestis kasvab neist vaid umbes 50 liiki.
suuremaks, eredamaks ja märgatavamaks. Nende õite ülesandeks on "reklaam" Nad meelitavad tolmeldajaid ligi. · Eba-keelõiel ei ole tolmukaid, vaid ainult algeline emakas. Tema kroon koosneb nagu kahest huulest, millest ülemine pole arenenud alumine aga veninud keeleks ja omab tipul kolme hammast, sest ta on tekkinud kolme kroonlehe kokkukasvamisest · Lehterjal õiel pole ei tolmukaid ega emakaid; tema putkjas kroon on tipul korrapäratu lehtrina laienenud ja tal on pikkuselt ebaühtlased hambad. · Paljud korvõielised sisaldavad piimmahla, varuaineks on neil inuliin. Harilik kassikäpp - Antennaria dioica · Perekond kassikäpp · 7-20 cm kõrged · Moodustab tihedaid padjandeid · Taim on kahekojaline, emastaimede õied roosad või punased, isastaimedel valged · Püsik, õitseb juunis, juulis · Kasvavad kuivadel niitudel, tee- ja metsaservadel Kirikakar Bellis perennis
Õied pruunides või lillakates kimpudes. Tiibvili valmib oktoobris. Külmakindel, tundlik hiliskülmade suhtes. Noorelt varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Harilik laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris) Sugukond: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) Mitmeaastane kuni 1,5m kõrgune Kõige sagedam dekoratiivtaim eostaim. sõnajalalistest. Pehmed ja suvehaljad lehed asetsevad korrapärase lehtrina. Eosed valmivad juulist septembrini. Viljakas muld. Kasvavad varjukates kohtades jõgede ja ojade kallastel ning metsades. Harilik kanarbik (Calluna vulgaris) Sugukond: kanarbikulised (Ericaceae) Mitmeaastane igihaljas 1060cm Kasutatakse söödana, ravim ja kõrgune kääbuspõõsas. meetaimena. Eluiga kuni 22 aastat. Väga väikesed lehed. Õitseb juuli lõpust septembri alguseni. Õied on lillakad ja väga nektaririkkad. Viljad valmivad septembris.
3) Odysseus on põrgu leekides seetõttu, et ta lahkus Trooja sõjast hobusega ning varastas linnast püha eseme. 4) Nende uudishimu oli üks põhjuseid saatuse poolt, miks ta hukkus laevaga. Kui ta oleks allutanud oma ihad, siis ta ei oleks tormis hukkunud. 11. Mis on Põrgu karistuste loogika? Milliseid patte karistatakse ja mis põhimõttel (vt laul XI). Kas ja kuivõrd erineb see tänapäeva moraalist ja õigusnormidest? Põrgu on lehtrina ahenev kuristik, mis jaotub üheksaks ringiks, neist seitsmes, kaheksas ja üheksas veel omakorda allringideks. Esimeses ringis (Limbo) viibivad vooruslikud paganad ja ristimata lapsed (neid ei karistata). Teisest kuni viienda ringini karistatakse ägedaid ehk mõõdutuid (himuraid, aplaid, ihnsaid ja ahneid, vihaseid ja kibestunuid). Karistusprintsiibi (nn contrappasso ehk vastukannatuse) määrab sooritatud patt sarnasuse või vastandlikkuse alusel
SÕNAJALGTAIMEDE ISELOOMUSTUS Sõnajalgtaimed koosnevad lehtedest, varrest, juurest, risoomist (maa alune vars). Sõnajalg paljuneb eostega. Alguses tekib eelleht, see järel tekivad sugurakud, toimub viljastumine ja areneb uus taim. Paljunemine: eossüdamekujuline eelleht isassuguorganid emassuguorganid --> viljastumine uus taim Sõnajalgtaimed jagunevad sõnajalgadeks, osjadeks ja kolladeks. Enamus sõnajalad kasvavad metsas. Sõnajalal on kahelisulgjad lehed, mis asetsevad korrapärase lehtrina. Samuti on lehed pikad ja suured. Sõnajala lühivars asub aga mullas risoomina, veel on tal ka juur. Sõnajalg on näiteks laanesõnajalg, kilpjalg, Maarjasõnajalg. Osjad on kuusesarnased taimed. Nende varred on lülilised ja õõnsate sõlmevahedega. Osja lehed on taandarenenud ning nad kasvavad ligi 20 cm kõrguseks. Paljunevad eostega, mis valmivad eospesades ja asuvad varre tipus. Osjad on näiteks konnaosi, põldosi, metsosi.
sookastik, saluhein, lodutarn, tupptarn, metstarn, pikk tarn. LAANESÕNAJALG Matteuccia struthiopteris sugukond naistesõnajalalised. Püsik. Kasvukoht: metsades, varjukates kohtades jõgede ja ojade kallastel, ilutaimena parkides, surnuaedades. Taimel on püstine, tugev risoom, millel pikad mustad maa-alused võsundid. Lehed suured, lihtsulgjad, pehmed, suvehaljad, kasvavad korrapärase lehtrina, mille keskel väiksemad talvituvad eospesi kandvad lehed (suvel on need rohelised, talvel pruunid). Suurele 80-120 cm pikkusele lehele kinnituvad lehekesed muutuvad lehe aluse suunas järk-järgult väiksemaks ja värvilt kahvatuks. Leheroots lühike, alusel must-pruun. Oluline eristamistunnus: eosed ei arene mitte lehe alumisel poolel vaid eraldi eoslehtedel sõnajala lehtri keskel! Eoseid kannab juulist septembrini.
annaabi.ee 
