c. Lämmastik on suitsugaasides peamiselt põlemisõhus leiduva N2 tõttu. Arvutusvalem on koostatud kirjandusallikas [2, lk. 427] leiduvate valemite põhjal VN2 = 0,79·α V0+ 0,008 Nt = 0,79 · 2 · 3,722 + 0,008 · 0,4776 = 5,8846 m03/kg d. Hapnik sutsugaasides tuleneb liigõhust. Seega arvutatav liigõhuteguri kaudu Vo2 =0,21 · (α-1)·V0 = 0,21 · (2-1) · 3,722 = 0,78162 m03/kg Kokkuvõtvalt on 20% niiskusega lehtpuupuidu suitsugaasi kogus järgmine Vsg = VCO2 + VH2O + VN2 + Vo2 = 0,750095 + 0,90682 + 5,8846 + 0,78162 = 8,323 m03/kg Tabel 1 20% niiskusega küttepuidu suitsugaasi koostis liigõhuteguriga α=2 Mahuprotsent Komponent 9,012% CO2 10,895% H2 O 70,70% N2 9,391% O 2.
Puidu rakud koosnevad mitmetest orgaanilistest polümeeridest: tselluloos 40-45%, hemitselluloos 20 -35%, ligniin 18-38%, veeslahustuvad ja lenduvad ained, happed (äädikhape kuni5%), ekstratiivained, rasved, vaigud, anorgaanilised ained, valgud, pektiinid. Puidu põhilised orgaanilised ained on: 1. tselluloos 41-50% 2. hemitselluloos (polüsahhariidid) 15-25% 3. ligniin (puitaine) 20-30%Männi, kuuse ja kase tüvepuit sisaldab ülaltoodud komponente erineval hulgal. Okas- ja lehtpuupuidu koostise erinevused on toodud tabelis Mänd Kuusk Kask Tselluloos 45 41 38 Hemitselluloos 20 26 37 Ligniin 28 29 20 Ekstraktiivained(vaigud,parkained) 6 3 4
stepilagendikku: loodus ise katab väärastunud metsapoliitikast siginenud hiigelkännustikud. Alanud võsasajandil kujunevad looduskaitsealad omamoodi Noa laevaks neile taime-, seene-, sambliku- ja loomaliikidele, kes tulevad toime vaid eakas metsas. Ent uute oludega peab kohanema ka inimene: kui praegune poliitika jätkub, siis jääb meie järgmistele põlvkondadele võimalus korjata hagu, valmistada võsast puiduhakmeid ning kohaldada kogu majandus lehtpuupuidu kasutamisele. Tõelist palgimetsa saavad nad vaatama minna looduskaitsealadele ning rääkida oma lastele, et kunagi elas siin maal metsarahvas. Eesti ajaloost on raske leida viimase kümnendi sarnast perioodi, kus kiired muutused ühiskonnakorralduses oleksid nii teravalt väljendunud muutustena looduskeskkonnas. Muutustena, mida me alles hakkame tunnetama ja mille kaugemale ulatuvat mõju on raske ette näha. Toimunut kajastab hästi maakasutuse teisenemine,
muu kask m3 31 566 26 499 -16,0 (paberipuu) Saematerjal m3 116 922 196 246 67,8 Vineer m3 36 416 40 111 10,1 Tõenäoliselt on Eestis puidutööstuse edasiarendamisel kaks peamist suunda: 1. järeltöötlemise arendamine (höövlitööstus, liimpuidu tootmine, mööblitööstus jne.) 2. orienteerumine enam seni vähekasutatud lehtpuupuidu töötlemisele. Metsa kõrvalkasutus. Metsa kõrvalkasutuse all mõeldakse (vastavalt Metsaseadusele) metsamarjade, seente, ravim- ning dekoratiivtaimede ja nende osade, sambla, samblike, pähklite, heina, okste, dekoratiivpuude, puukoore ja -juurte, vaigu ja kasemahla varumist, mesipuude metsa paigutamist ja loomade karjatamine. Vastavalt Eestis kehtivale igamehe-õigusele võib riigi- ja tähistamata ning piiramata erametsas igaüks tasuta ja ilma eriloata seeni ja marju korjata.
annaabi.ee 
