t nende lehed langevad sügisel või kuivaks aastaajaks. Lehtpuud kuuluvad katteseemnetaimede hulka. Neil on õied, mis pärast viljastumist arenevad vilja sees olevateks seemneteks. Ainult kõige vastupidavamad suudavad võistelda okaspuudega külmas kliimas ja kõrgetel mäenõlvadel, kuid mujal domineerivad metsades laialehelised puud, seda eriti niiskes troopikas. 3 Puu ehitus Täiskasvanud lehtpuul on tavaliselt üks puitunud tüvi, mis on vähemalt 6 m kõrgune ja suureneb läbimõõdus sedamööda, kuidas puu vananeb. Tüvi haruneb oksteks, mis moodustavad võra koos oksakeste, lehestiku, õite ja viljadega. Pikad puitunud juured kinnitavad tüve maasse ja omastavad pinnasest vett ja mineraalaineid. Sageli kasvavad juurtel mügarbakterid, mis varustavad puud lämmastikuga. Võrade tüübid Enamiku lehtpuude võra kuju muutub kasvades. Peaharu kaob ning külgharud kasvavad
Ühe ha suuruses metsas (100 m * 100 m) võib võrasse ,,pumbatud" vee hulk ulatuda kuni 30 000 liitrini aastas ja seega võib keskmise suurusega puu trantsportida soojal suvepäeval võrasse ligi 800...1000 liitrit vedelikku. Juurtega mullast võetud toormahlad trantsportitakse mööda tüve maltspuidu osa võrra, seal asuvatesse lehdedess. Toormahlad liiguvad okaspuul juurtest lehdedesse maltspuidu kevadpuidus asuvate traheiidide kaud, lehtpuul aga mööda maltspuidu kevadpuidus asuvate soonte e traheede kaudu. Vedelike voolu pikki tüve üless nim trantspiratsiooniks, mis on veevoolu liikuma panev jõud. Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele, sest nendel on oluline tähtsus ainevahetuse protsessis. Osa vett on lehtedel või okastel vajalik fotosünteesiks e süsihappegaasi assimilatsiooniks, kuid suurem osa sellest aurustub nende kaudu
ulatus on fikseeritud, alustatakse tule kustutamisega voolikliinide ja veepumpade abil. Kui olete avastanud tulekahju, siis enne igasugust tegutsemist tuleb kindlaks määrata tuule suund. Tulekahju suhtes ei tohi viibida allatuult. Erinevate metsatulekahju liikide puhul erinevad ka nende kustutamiseks kasutatavad kustutusmeetodid. Pinnatule korral on lihtsaimaks ja kättesaadavaimaks esmaseks vahendiks puuoksad. Murra või raiu umbes 1,5-2 m pikkune võimalikult tihe oks. Sobilikum on okaspuu, lehtpuul varisevad kuumaga lehed ruttu ja jääb järgi roots, millega pole kustutamine kuigi tõhus. Kustuta tuld seda lämmatades, liikudes mööda tulejoont ja tehes pühkimisliigutusi piki tulejoont, suunaga põlenguala keskpunkti poole. Ära vehi ega nö "materda" tuld nii annad sa tulele hapnikku juurde ning raskendad sellega kustutustöid, samas väsitad ennast. Võimalusel tuleks oksi niisutada. Käepärastest kodusleiduvatest vahenditest (näiteks kulupõlengu korral) võib kasutada veel
· seega erinevad teistest rakkudest on tüvega risti,nende ül. :toitainete juhtimine tüve sisemusse ja tagavara säilitamine,nõrkade salvesturakkude esinedes tüves teeb selle radiaalsuunas ehk pikki säsikiiri kergesti lõhatavaks.mida puu lõhkumise juures arvestatakse. Puiduehitus: · hajulisoonelised ehk hajasoonelised.mille sooned asetseva segipaisatult,siia hulka kuuluvad pöök kask lepp haab vaher · Rõngad soonelised või ka ringsoonelised lehtpuul mille sooned koonduvad aastarõngaste kaupa ringidesse N :tamm,saar,kastan, · Selliste puiduliikide pind on kalduväljuvate soonte tõttu kore ja halvasti poleeritav. · Mõnedel lehtpuudel näiteks tamm on tugirakkude seas ka suurema või väiksema õõnega trahheiide. · Mis aitavad täita juhtkoe või tugikoe ül lehtpuidu salvestusrakud asetsevad nagu okkaspuidul säsikiirtes. · kuna lehtpuud vajavad kevadel lehtedeks kasvatamiseks suuremaid toiduvarusi siis on
loodust, kõigele lisaks säilivad ka puidu loomulikud omadused. Puidu lõhn Allpool on toodud mõnede lõhnavate puiduliikide kirjeldused: Vaigulõhn on enamusel männiliikidel. Meeldivalt magusa lõhnaga on palisander. Omapärane aromaatne lõhn on kadakal. Vanasti soovitati kadakast valmistatud plaate kasutada riidekappides, et ära hoida koisid. Erinevatel seedriliikidel on tugev aromaatne lõhn. Seedrile küllaltki lähedane lõhn on lehtpuul tsedrelal (Kuuba-seeder või "sigarikarbipuu"), millest tehakse suhkrukaste ja kõrgema sordi sigarite karpe. Arvatakse, et selle puiduliigi lõhn tõstab tubaka aroomi. Ka küpressil ja elupuul (Thuja occidentalis) on hea lõhn. Hapukas lõhn on nulu puidul. Parkaine (tanniini) lõhn on guajakipuul (Guaiacum officinale). Toornahataoline vürtsikas lõhn on tiikpuul. _____________________________A. Roos______________________________ 29
annaabi.ee 
