Sobib päikeseline kasvukoht Roosade õite ja tumepunakasroheliste lehtedega. Rõdutaim. Roni- ja ripptaim Välja võib ta istutada maikuus peale öökülmaohu möödumist. Vaikne ajaania Ajania pacifica Vaikne ajaania Ajania pacifica Madalakasvuline. 30-40 cm Võib kasvatada nii toataimena kui ka suvelillena. Õitseb september, oktoober. Poolvari või päikeseline kasvukoht. Talub ka õues suhteliselt madalaid temperatuure. Verev lehtertapp Ipomoea purpurea Verev lehtertapp Ipomoea purpurea Kasvab kuni 3m kõrguseks. Õied sinine, punane, roosa, valge, lilla. Õitseb juuni oktoober. Õied avanevad täispäikeses. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid paremaid tulemusi ja kenamaid lilleõisi saab ikka viljakalt mullalt. Roni- ja ripptaim. Üheaastane vääntaim. Võõrasema Viola Võõrasema Viola Õitseb aprill september
Harilik ämbliklill Cleome hassleriana 2 18 C 14-20 päeva Mehhiko sigaretilill Cuphea llavea 2 V 20 C 8-10 päeva Müür-kipslill Gypsophila muralis 2 V 20 C 4 päeva Kare tilkviljak Eccremocarpus scaber 2 V 15 C 21-60 päeva Erepunane Ipomea coccinea 2 18 C 14 päeva Hõlmine lehtertapp Ipomea lobata 2 18 C 14 päeva Aedkohhia Kochia scoparia 2 V 18 C 7-14 päeva Pärdiklill Mimulus 2 12 C 7-14 päeva Manglese päikesetiib Helipterum manglesii 2 18 C 14-20 päeva Lõhnav soolikarohi Tanacetum parthenium 2 18 C 20-30 päeva Tiivuline tunbergia Thunbergia alata 2 18 C 14-20 päeva
Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin ja amfetamiin,Paljude kasutajate arvates tõuseb stimulantide kasutamisega nende töövõime, tegelikkuses toimub enamasti ainult tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine. Hallutsinogeenid jaotatakse päritolu järgi looduslikeks ja sünteetilisteks.Looduslike hallutsinogeenide hulka kuuluvad näiteks meskaliin (pärit peyote-kaktusest), psilotsibiin (seened), LSA (taevassinine lehtertapp ehk Morning Glory) jpt. Ka kanepisaadused võivad põhjustada hallutsinatsioone.Sünteetiliste hallutsinogeenide tuntuim esindaja on LSD. Teistest tuntumatest sünteetilistest hallutsinogeenidest võiks mainida fentsüklidiini (PCP) ja ketamiini. Sünteetilistest ainetest arvatakse hallutsinatsioone tekitava toime tõttu selesse rühma aeg-ajalt ka ecstasy ja temasarnased amfetamiini derivaadid. Hallutsinogeenide toime mõjul ilmnevaid elamusi nimetatakse slängis trip'iks
(peperooni, jalapeno, chilli jt.). o Ilutaimedena tuntud inglitrompet (Brugmansia) ja petuunia (Petunia). o vääristubakas - Nicotiana tabaccum o Mandragora officinarum alraun (armujookide koostisosa) (Harry Potteri karjuv taim) Sug. Convolvulaceae kassitapulised o Palju väänduvate vartega rohttaimi nagu p. kassitapp (Convolvulus) ja p. lehtertapp (Ipomoea). Convolvulus arvensis h. kassitapp Bataat ehk maguskartul on söödava lehtertapu (Ipomoea batatas) mugul. PÄRISASTERIIDID II e KAMPANULIIDID Selts Aquifoliales - astelpõõsalaadsed sug. Aquifoliaceae - astelpõõsalised Ilex aquifolium h. iileks Igihaljas reliktne liik llex paraguariensis matepuu Selts Apiales - sarikaliselaadsed Enamusel sug
Üledoseerimisest põhjustatud surmajuhtumeid esineb harva. Tavaliselt on põhjuseks meeltesegaduses juhtunud õnnetused ja enesetapud. 2.3 Hallutsiogeenid (LSD, uimastavad seened) Hallutsinogeen on narkootikum, mis muudab taju ja kutsub esile hallutsinatsioone. Hallutsinogeenid jaotatakse päritolu järgi looduslikeks ja sünteetilisteks. Looduslike hallutsinogeenide hulka kuuluvad näiteks meskaliin (pärit peyote- kaktusest), psilotsibiin (seened), LSA (taevasinine lehtertapp ehk Morning Glory) jpt. Sünteetiliste hallutsinogeenide tuntuim esindaja on LSD (vaata joonis 3). Teistest tuntumatest sünteetilistest hallotsinogeenidest võiks mainida fentsüklidiini (PCP) ja ketamiini. joonis 3 LSD(autor) 2.3.1 Hallutsinogeenide mõjud inimese kehale : Tõstavad vererõhku ja kiirendavad pulssi. Hingamine kiireneb ja muutub sügavaks. Tavaline on halb enesetunne ja oksendamine. Sülje eritumine suureneb. Söögiisu väheneb.
• Lemmaltsa perekonda kuulub 850–1000 liiki õistaimi, mille levilaks on põhjapoolkera ning troopika. Lemmaltsad võivad kasvada kuni 2 meetri kõrgusteks, kuid valdav enamus neist on meetri kõrgused. Lehed on terveservalised ning läikivad. Lehe pealispind on kaetud vetthülgava kihiga, mis paneb lehed Impatiens noli- läikima. tangere õrn lemmalts IPOMOEA – PEREKOND LEHTERTAPP/ILUBATAAT • Lehtertappude õied on lühiealised, kestavad enamasti vaid ühe päevaTaim on puhmikutaoline, roomavate vartega, väädid hoiduvad maadligi ja moodustavad tiheda sasipuntra. Väädid juurduvad sõlmekohtadelt, kuhu peagi moodustuvad mugulad. Olenevalt sordist võivad lehed olla ümarad, südajad, terved kuni sõrmjalt lõhistunud. Õied on roosad või violetsed, 5 cm pikkused, kuid taimed õitsevad harva. LEUCOPHYTA BROWNII - PADIPÕÕSAS • Huvitava halli
annaabi.ee 
