Kommentaar..keskkonnaministeeriumilt Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Tuuli Levandi: Eesti on tuginenud oma senistes GMOde turule lubamist puudutavates seisukohtades teaduslikele hinnangutele (EFSA, Geenitehnoloogiakomisjon, Uuendtoidukomisjon) iga GMO liini osas eraldi. Eesti pooldab ka edaspidi lähenemist, et otsused peavad tuginema teaduslikul informatsioonil ja parimal võimalikul ekspertarvamusel. Transgeenne vasikas Juuni 2013. a juuni lõpus sündinud lehmvasika genoomis on inimese kasvuhormooni geen. Loodeti, et lehm hakkab tulevikus oma piimaga lüpsma kasvuhormooni, mida saab sealt eraldada ja kasutada erinevate haiguste ravimisel. Kahjuks suri vasikas juba sama aasta oktoobri alguses. ,,Lehmi, kelle piimast saab ravimeid toota, on maailmas veel väga vähe ja need on haruldased," selgitas Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma. ,,Samas on sellise tehnoloogia juurutamist ravimitööstuses oodatud pikisilmi see on revolutsioonilise
2007 12 EE0003718278 11.05.2002Lehm AB 31.05.2008 81,7 1,0vasikas sündinud 4.3.2008 13 EE0003901854 13.08.2002Lehm AB 7.09.2005 78,6 1,0viimane järglane märgitud 17.07.2006. 14 EE0003967195 5.09.2002Lehm AB 31.05.2008 77,8 1,0viimane järglane märgitud 01.03.2007. 15 EE0003967225 12.11.2002Lehm LI 31.05.2008 75,6 1,0vasikas sündinud 3.4.2008 16 EE0004952619 20.03.2003Lehm HF 30.04.2005 71,3 1,0viimane järglane märgitud 26.7.2007; panin lehmvasika nr EE0010533918 (sünd 01.10.2 17 EE0004952510 24.04.2003Lehm HF 30.04.2005 70,1 1,0viimane järglane märgitud 17.4.2006; panin järgmise sünni 30.05.2008 18 EE0003644782 9.11.2003Lehm LI 16.08.2005 63,5 1,0viimane järglane märgitud 4.6.2006. 19 EE0005240593 12.11.2003Lehm AB 7.09.2005 63,4 1,0poegis märtsis 2008 (sünnitas lehmiku nr 9147706, aga seda ei saanud enam e-Priasse 20 EE0003644799 13.01.2004Lehm LI 16.08
D Bioloogilised varad (istikud) käibevarana (bilanss) K Pangakonto (bilanss) Taastootmisprotsessi tulemusena saadud bioloogiline vara ja koristuse tulemusena saadud põllumajanduslik toodang võetakse arvele selle õiglases väärtuses, millest on lahutatud eeldatavad müügikulud, siis on õiglaseks väärtuseks hind, millega sõltumatu osapool oleks valmis seda vara ostma (turuhind) (Vooro, 2011, lk 18). Näiteks Aasta jooksul sündis 20 lehma. Ühe lehmvasika turuhind on 50 €. Turuväärtus seega lehmvasikatel 20 x 50= 1000 €. Raamatupidamiskanne vasikate arvelevõtmisel oli: D Bioloogilised varad (lehmvasikad) põhivara (bilanss) K Kasum bioloogilise põhivara väärtuse kasvust (kasumiaruanne) Koristatud põllumajandustoodang võetakse arvele varuna ning edaspidisel kajastamisel rakendatakse sellele juba varude arvestuse põhimõtteid (Vooro, 2014, lk 6).
1pulli kohta 40-50 lehma. Kasut. enamasti mullikatell, sageli probleeme nende tiinestamisega, kui kasut.kunst. seem. Aretuslikust seisukohast õigem kasut. Kunst. S., saab kasut. väärtuslike pullide spermat, (aretusväärtus kontrollitud). TIINUS Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis lehmal keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva (270...290 päeva,tõuti erinev EHF- 280,EPK ja EK 282 päeva. Tiinuse pikkus sõltub ka vasika sugupoolest. pullvasikas, kestab tiinus mõnevõrra kauem kui lehmvasika sünni korral. Kaksikute sünni korral on tiinus enamasti lühem. Kuid see ei ole 100%-liselt alati nii.. Piimatoodang hakkab vähenema tiinuse teisel poolel. 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine lehm jäetakse kinni. Seda nim.kinnisperioodiks. Sel perioodil kogub lehm kehasse varuaineid, mis kindlustavad suure toodangu järgmisel lüpsiperioodil ehk laktatsioonil. 11. SÜNNITUS JA VASTSÜNDINU HOOLDAMINE. . Mõni päev enne sünnitust
juunil 1984.a. · TIINUS Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis lehmal kestab keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva (270...290 päeva). Tõuti on tiinuse pikkus erinev. Nii kestab tiinus eesti holsteini tõul keskmiselt 280, eesti punasel tõul ja eesti maatõul 282 päeva. Tiinuse pikkus sõltub mõningal määral ka vasika sugupoolest. On kindlaks tehtud, et kui sünnib pullvasikas, siis kestab tiinus mõnevõrra kauem kui lehmvasika sünni korral. Kaksikute sünni korral on tiinus enamasti lühem. Kuid see ei ole 100%-liselt alati nii. Erisooliste kaksikute sünni korral on lehmvasikas enamasti sigimatu, mistõttu aretusloomana teda kasutada ei saa. Põhjuseks on asjaolu, et looteperioodil võivad erinevate loodete lootekestad kokku kasvada ning tekivad veresoonte ühendused- anastomoosid. Kuna erinevate loodete vereringe muutub 28
annaabi.ee 
