elavad maa kirdeosas. Majandus TagaEuroopa edukaim. Olulisemad takistused majanduses: sõjapurustuste likvideerimine, katkenud majandussidemete taastamine või uuendamine ja pagulaste probleemi lahendamine. Peaminsed majandusharud on turism, masinatööstus, kergetööstus, toiduainetööstus ja põllumajandus Maapõuest saadakse naftat, kivisütt, boksiiti, rauamaaki, looduslikku asfalti jpm. Kasvatatakse lehmasid, lambaid, kitsi, nisu, maisi, suhkrupeeti, päevalille, tubakat, viinamarja, tsitruselisi ja oliivi.
Toidu kõrvale juuakse vett või veini, vahel ka limonaadi. Poes müüakse enamasti Ukrainast või mujalt imporditud piima. Mõnest talutoodete kioskist ja turult saab ka toorest, läbikuumutamata piima. Gruusial endal ei ole suuri piimatööstusi ega riiklikku piimakokkuostusüsteemi. Seega igaüks, kes lehmi kasvatab, teeb oma piimaga täpselt seda mis selles külas kõige targem on. Suvel saadetakse lehmad mägedesse ning kordamööda käivad külanaised seal mägedes terve küla lehmasid lüpsmas. Tagasi tulevad mitte piimaga vaid juustu või matsoniga. 6 1.2. Magustoidud Gruusia restoranide menüüs tavaliselt magustoite ei leidu. Suvel on magustoidu eest puuviljavaagen, arbuusilõigud. Vahel ka jäätis. Kuid tavaliselt pole menüüs üldse magustoitu. Pidulaual, sünnipäeval tuuakse peale pikka nuumamist külaliste ette suur uhke kreemitort. Tort on tavaliselt nii suur, et isegi kõige õhem viil sellest on ikkagi tohutult suur taldrikutäis biskviiti ja kreemi
,,Puhastus" on lugu ühe perekonna loost, mis pole just kergemate seast. Autori looming pole puhas väljamõeldis, vaid ta on teoses kasutanud väga palju ajaloolist materjali, kas siis arhiivist või seiku oma tuttavate eluloost. Teema ja idee ,,Puhastus" on ühe aja lugu, ühe riigi lugu, ühe pere lugu. See on ülekohtu lugu, mida tegi üks aeg teisele, üks riik teisele, üks õde teisele. Tegelikult kirjutas autor hoopis ,,Stalini lehmasid", kuid materjali oli nii palju, et ta otsustas kirjutada veel ühe raamatu eestlastest ja nende ajaloost. Autor on ka ise Eesti juurtega ning ta on Eesti ajaloost väga huvitatud. Lõpphinnang teosele kui tervikule Mulle väga meeldis see romaan. Esiteks juba seetõttu, et see sisaldab killukesi Eesti ajaloo kohta ning seetõttu ei jäta ükskõikseks. Autor on oma teoses kirjutanud selliseid asju, mida paljud teised kirjanikud ei julgeks
mõisad “Eesti on Rootsi viljaait”- Eesti oli Euroopa põhjapoolseim riik, kus sai vilja kasvatada piisavalt, et seda saaks ka välja vedada. Teravilja veeti Eestist peamiselt Rootsi, sest Rootsi halb maastik ei võimaldanud kasvatada piisavalt. ● Kariloomade kasvatus taludes- musta villaga lambaid, kitsi ja sigu toiduks; kanu, härgasid tööloomadeks ja lihaks; vähemalt 1 hobu vankri ette, lehmasid (lihaks) ● Talupoegade õiguslik olukord enne reduktsiooni- taaskehtestati sunnismaisus, pärisorjus ● Talupoegade õiguslik olukord Rootsi aja lõpul (riigimõisate talupojad)- Majandusreglement(...), Vakuraamatud (sinna läks kirja, kes kui palju koormisi maksis), fikseeritud koormised talu võimekuse järgi, õigus kohtusse pöörduda kui mõisnik reglemendist kinni ei pidanud. Siia Forseliuse jms kohta (e-õppepäeva ül.) :)
Kui Katrina ja Matt Ruhve saarele jõudsid ja oma kompsud võtsid, siis Matt Ruhve näitas, et need kompsud on paganama rasked, käis selg küürus, et mitte välja näidata, et Katrina oli vaene. Külla jõudes oli elu nagu ikka- lapsed mängisid, naised tegelesid käsitööga. Kotta jõudes vahetab Matt Ruhve oma riided ning lahkub ilma mingite juhiste andmata, jätab Katrina oma kompsudega sinna lihtsalt seisma. Katrina pani kah riided selga ning läks lauta, ta nägi lehmasid kes olid nagu kitsed ning ta puhkes nutma. Pulmad pidid toimuma Katrinal ja Matt Ruhvel aga sügisel, sest siis on kombeks. Pastoraat, kus nad oma nimed kirja said panna asus külast pisut eemal. Ta on piiratud pärnadega ja kivist taraga. Kui kalurid pastoraati läksid, jäävad nad värava taha seisma , võtavad oma mütsid peast ning siluvad oma juukseid. Nad on oma pühapäevastes riietes, milleks on helehallid villased ülikonnad, mille ääred on palistatud musta läikiva paelaga
annaabi.ee 
