Alternatiivkütuste kasutusele võtmine on väga vajalik. Lisaks sellele, et biokütused rahuldavad mingil määral meie energiavajadust, säästavad nad ka keskkonda. Biogaasi valmistatakse kahjulikest gaasidest, nagu metaan, süsihappegaas jt, mis muidu atmosfääri paiskuksid ja põhjustaksid osooniauke. Nõnda taaskasutatakse neid gaase energia saamise eesmärgil. Kasutatud kirjandus: Niitra, N. 2006. Imelaut teeb lehmakoogi haisust elektrit. Postimees 07.03., lk 10 http://www.scribd.com/doc/13416009/ajakiri3 http://forte.delfi.ee/news/varia/eesti-jaab-biogaasi-tootmises-latist-maha.d?id=25330917 Määrits, M. 2007. Teadurid soovitasid mõistlikku energeetilist isemajandamist. Koit 03.02., lk 1. Aastavakk = Aastavakk. Maarahva teatmik-kalender. 2006. Tallinn: Kirilille Kirjastus.
Minu kokkupuude sotsiaalhooldussüsteemiga Liis Viin Lapsehoidja I kursus Tartu Tervishoiu kõrgkool Lapsena leidsin end mitu korda situatsioonist, mil olin paljajalu lehmakoogi sisse astunud. Mänguhoos, joostes venna eest või liblika järel. Nii avastasin end ka sel varakevadel ,,liblikat" püüdmas koos paarikümne teise entusiastliku noorega, kellel oli sooviks osaleda projektis ,,Vanem Vend Vanem Õde" . Sel hetkel ei osanud ma aimata, et ühel hetkel ootab mind ees karjamaa - vasika ning ,,lehmakoogiga". Lennart Georg Meri on öelnud: ,, Olukord on sitt aga see on meie tuleviku väetis". Kirjeldaksin sellega osakest meie noorsoost
Pealegi valitses vaikus, sest linnud olid vilistamise lõpetanud. Kõik puud ja lilled lõhnasid imehästi. Kui me olime üle esimese aia jõudnud, noppisime igaüks oma lille. Ühest asjast ma küll aru ei saa. Nimelt sellest, miks naer siis ikka kõige hullemini peale tikub, kui tead, et ei tohi naerda. Nii kui me üle aia olime jõudnud, see kohe algaski. Lasse, Bosse ning Olle ronisid meile järele paljalt selleks, et meid kiusata ja naerma ajada. "Ära sa lehmakoogi sisse astu," ütles Bosse Annale. "Siin polegi lehma..." alustas Anna. Aga siis tuli talle meelde, et ei tohi rääkida. Me hakkasime turtsuma - kõik kolmekesi. Poisid aga naersid. "Te ei tohi sedaviisi turtsuda," ütles Lasse. "Pidage meeles, et te naerda ei tohi!" Seepeale me hakkasime veelgi enam turtsuma. Poisid keksisid kogu aeg meie ümber, sikutasid meid juustest ja näpistasid käsivarrest lihtsalt selleks, et meid naerma ajada. Ja meie
vormi. Eesti folklooris on, tõsi küll, ka kaks erandlikult vana keerdküsimuste sarja, mis koonduvad küsimuste "Kumma võtad kas... või...?" ja "Kuhu lähed kas... või...?" ümber. Siin kasutatakse mõistukõnet, mis laseb söögiks kõlbmatuid asju näida kõlbulikena ja vastupidi, minekuks sobivaid kohti sobimatuina ja vastupidi jne.: Kas võtad kulbitäie konni või pajatäie vorste? (st. vähke või usse); Kas võtad poodud poisi või küpse karaski? (st. õuna ~ räime või lehmakoogi); Kas lähed hagust aeda või kivist silda mööda? (st. taevasse või põrgu); Kas lähed veretõrde või kaerasalve? (st. õlletõrde või hobuse kõhtu). Pärismõistatus on üsna arhailine zanr, mis enamikus läänemaailma folkloorides on praeguseks käibelt kadunud või kadumas. Selle taandumise põhjustena on nimetatud kollektiivse lävimise vähenemist ja inimestevaheliste püsisuhete nõrgenemist tänapäeva linnastunud elulaadis,
annaabi.ee 
