2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE Me ei õpi mitte elu, vaid kooli tarvis Seneca noorem eKr 4-65 2.1 Koolileht QVaade 22.veebruaril ilmus Tartu Kutsehariduskeskuse oma esimene koolisisene ajaleht Qvaade. 1.trükk tiraaziga 200 läks õpilaste seas ringlema nagu soe sai. Tänaseks on kooli ajalehel juba teine trükk. Kuidas õpilased sellesse suhtuvad? Tervelt 67% vastanutest on lehte küll lehitsenud, ent mõistnud, et see pole koolielu edendav ega vajalik. Vaid kaks inimest kõigist vastajatest ütlesid, et loevad lehte, sest neile meeldib see. Peamised põhjused mis välja toodi selgitamaks, miks leht ei meeldi, oli see, et leht on sisutühi ning lugeda pole suurt midagi. Samuti öeldi seletuseks, et kooliga seotust on lehes vähe ning viimases lehes ilmunud artikkel Tallinna kodututest kassidest ei puudutanud Tartu KHK-d, isegi mitte Tartut mingil määral
saab sinna minna viisata ja seal on omamoodi paradiis suured sinise veega täidetud basseinid , palmid , liivarannad...Mõned kohad tulid isegi tuttavad ette : laguun , kus sai ujumas käia . Ent see maailm oma juveelipoodide ja luksushotellidega on minule võõras . Need on toredad inimestele , kes selles peavad , aga mulle sellised asjad ei sobi . Kaotasin igasuguse huvi Aruba vastu , kui olin broshüüri lõpuni lehitsenud . Käisin reisibüroos uurimas , kui palju maksab pilet Arubale . See oli umbes 1300 dollarit . Küsisin sellepärast , et vastata arvude keele inimestele , kes pärivad , miks ma oma sünnisaart vaatama ei lähe . Kui tähtis on inimesele koht , kus ta elab ? See on ka isikuomane , ma arvan . Ühele on see väga oluline , teisele mitte . On inimesi , kes lähevad Ameerikasse , ja ei kinnita seal kusagile kanda . Ja tulevad Eestit vaatama võibolla isegi teatud võõristusega
Tagasi saalu jõudes kohkub Jutustaja, kui kuuleb kedagi tema nime hüüdvat. Ta oli kogu aja arvanud, et keegi teda tõesti ei tunne. Hüüdjaks osutus vana mees vastast lauast, kes tundus ennist Jutustajale noogutavat. Mees teeb Jutustajale ettepaneku kohtuda pastor Roth'iga. Jutustajale on nimi võõras, kuid tal on tunne, nagu oleks ta seda kuskilt varem kuulnud. Mees küsib, kas jutustaja pole siis lugenud pastor Roth'i raamatut ,,Inimene puhastustules". Jutustaja tunnistab, et on seda lehitsenud. Nad lähevad koos ühte ruumi, kus on ees juba umbes kahekümne liikmeline seltskond. Tuba on täis suitsu ja sumbunud õhku. Tundub, et seltskonnal on parajasti käsil elav vaidlus mingil ebamäärasel teemal, mis pidevalt kuhugi kõrvale kaldub. Pastor Roth, kes on võtnud sisse koha ruumi keskel suurel puust toolil, üritab oma raamatu põhjal selgitada midagi inimloomusele omast ja on ainus, kes püüab teemat kindlal rajal hoida
Ta oli kogu aja arvanud, et keegi teda tõesti ei tunne. Hüüdjaks osutus vana mees vastast lauast, kes tundus ennist Jutustajale noogutavat. Mees teeb Jutustajale ettepaneku kohtuda pastor Roth'iga. Jutustajale on nimi võõras, kuid tal on tunne, nagu oleks ta seda kuskilt varem 3 kuulnud. Mees küsib, kas jutustaja pole siis lugenud pastor Roth'i raamatut ,,Inimene puhastustules". Jutustaja tunnistab, et on seda lehitsenud. Nad lähevad koos ühte ruumi, kus on ees juba umbes kahekümne liikmeline seltskond. Tuba on täis suitsu ja sumbunud õhku. Tundub, et seltskonnal on parajasti käsil elav vaidlus mingil ebamäärasel teemal, mis pidevalt kuhugi kõrvale kaldub. Pastor Roth, kes on võtnud sisse koha ruumi keskel suurel puust toolil, üritab oma raamatu põhjal selgitada midagi inimloomusele omast ja on ainus, kes püüab teemat kindlal rajal hoida.
Kes tänapäev seda ust tahab näha, 15Mil viisil (lad. k.). . 16 Kuid siiski tõepoolest (lao. k l . Puhu, looda (lad. k.). 1 4 7 võib seda ära tunda pealiskirjast, mis valgete tähtedega mustale seinale on kriipseldatud: «Ma jumaldan Cora1ie'd. 18 2 3. Alla kirjutanud Ugene.» («Alla kirjutanud» seisab tekstis.) «Puh,» ähkis skolaar, «siin ta vist ongi.» Võti seisis võtmeaugus. Jehan seisis ukse juures. Ta lükkas seda tasa ja pistis pea prao vahelt sisse. Lugeja on muidugi lehitsenud Rembrandti, selle maalikunsti Shakespeare'i imelist toodangut. Tema imestusväärsete gravüüride seas leidub üks ofort, mis kujutab arvatavasti doktor Fausti * ja mida võimatu on ilma sügava erutuseta vaadata. Teie ees on sünge kong, selle keskel laud täis veidraid esemeid: kolpasid, gloobusi, retorle, sirkleid, pärgamente täis hieroglüüfe. Doktor istub laua juures laias mantlis, peas kulmudeni surutud nahkmüts. Temast on näha ainult pool keha