Suved on soojad vihmased ja niisked; Taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras. LEVIK Click icon to add picture Click icon to add picture LEVIK Okasmetsad laiuvad katkemata ribana PõhjaAmeerikas ja Euraasias : Põhja Ameerikas Alaskalt Labradorini, Euraasias Norra rannikult Ohhoota mereni. Kuni Angara ja Leena jõeni on ülekaalus kuuse ja männimetsad, Leena jõest ja idas valdavalt lehisemetsad. Okasmetsad lausalist levikut katkestavad kõrgemad mäestikud, nagu Kaljumäestik, Skandinaavia ja Uurali mäestik. Okasmets on kõige laiemalt levinud loodusvöönd. Ka meie asume okasmetsalises loodusvööndis. KLIIMA Click icon to add picture Click icon to add picture KLIIMA Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Vaatamata sellele jätkub metsapuudele vett kogu aasta vältel
puurindesse. Meenutab meie pilliroogu, kuid puitunud varre tõttu pole murtav ja tihnikuna tõsine taksistus inimese ning loomade teel. (5) Ida- ja Lääne-Sahhalini ahelikku ning lõunaosa mäeahelikke katavad okasmetsad, kivikasehõrendikud ja kääbusseedermännitihnikud. Soojema kliimaga (aug-i keskmine temperatuur 18°C) edelaosas on liigirikkad segametsad, nõlvul bambusepadrikud, orgudes lopsakas kõrgrohustu. Mäestikevahelisel Tõmi-Poronai madalikul laiuvad niidud, sood ja lehisemetsad, Susunai madalikul on põllu- ja heinamaa. (7) Alusmetsad kubisevad marjakandvatest taimedest (näiteks: murakas, jõhvikas, kukemari, pohl), punasest leedrist, metsikust vaarikast ja enelast. (9) 6.2 Gmelini lehis Larix gmelinii 8 Areaal: Ida- ja Kirde-Siber, Taga-Baikalimaa, Kaug-Ida ja Mandzuuria. Areaali piires
3 1.2.2. Verhojanski mäestik Verhojanski mäestik on mäestik Jakuutias. Mäestiku pikkus on umbes 1200 km, laius 100250 km, põhjaosa kulgeb põhja-lõuna suunas, lõunaosa kaardub loode-kagu suunda. Mäestiku kõrgus on lõunaosas keskmiselt 20002300 maksimaalselt 2389 meetrit, põhjaosas keskmiselt 300 800, maksimaalselt 1527 meetrit. Idas liitub Verhojanski mäestik Tserski mäestikuga. Piirkonnas valdavad lehtpuuhõrendikud, lehisemetsad ja mägitundra. Talvel on mägedes paks lumekiht. Verhojanski mäestikust läände jääb Leena ja Aldani valgla, itta Jana ja Indigirka valgla. Mäestikus on avastatud kivisöe, hõbeda, plii ja tsingi leiukohti.Verhojanski mäestikus on registreeritud põhjapoolkera kõige madalam temperatuur. Viimasel jääajal oli mäestik kaetud paksu jääkihiga, tänapäeval on pinnases paks igikelts. Tserski mäestik ja Verhojanski mäestik takistavad õhuvoolu liikumist läände
Elutsükli kestuse poolest valdavad püsikud mitme lehtede generatsiooniga; mõned neist on talvehaljad (jäävad lume alla roheliste lehtedega, mis jätkavad elutegevust kevadel). Alumisi rindeid iseloomustab vegetatiivne uuenemine. Fütotsönoloogiliselt võib stabiilsed taigakooslused jaotada kahte tähtsamasse rühma: 1. varjukad kuuse- ja nulumetsad, mis moodustavad taiga kitsas tähenduses, tumetaiga; 2. valgusrohked männi- ja lehisemetsad, mis asendavad eelmisi vaesemail muldadel ja kontinentaalsemates tingimustes; see on heletaiga (venekeelne nimetus tuleneb okaste värvusest, eriti lehisel). Tumetaiga on tsonaalselt laiema levikuga ja moodustab okasmetsavööndi ka paljudes mäestikes. Seda iseloomustab üherindeline puistu väga varjusallivast ja tiheda okastikuga okaspuust (ühest, harva kahest kuuse- või nululiigist; Siberis lisandub neile siberi seedermänd, Põhja-Ameerika okasmetsades tsuuga ja ebatsuuga)
annaabi.ee 
