Tuleb vaid meeles pidada, et porgandi juurvilja mullast väljaulatuvat osa kahjustavad juba -2° C külmad, mille tagajärjel võivad juurviljad säilitamisel kergesti mädanema minna. Niisiis tuleb porgand lõplikult koristada enne suurte öökülmade saabumist. Et porgandi koor on õrn, siis ei tohi juurvilju mullast puhastamise eesmärgil vastamisi kloppida ega muul moel vigastada. Lehed lõigatakse tavaliselt ära noaga võimalikult juurvilja lähedalt, kuid nii, et juurvilja ei vigastata. Lehevarre tüügaste pikkus ei tohi ületada 2 cm. Saaki võib saada 3 - 8 kg/m² . Juurviljadest on porgand üks halvemini säilivaid. Hoidlais on otstarbekas porgandeid säilitada tihedates kastides või salvedes liivaga kihitatult ja tiheda kaanega suletult. Nii on porgand niiskes ja süsihappegaasiga rikastatud keskkonnas ning säilib hästi. Temperatuur tuleks hoida 0° C lähedal (-1 kuni +1° C). hoidlas võib porgandit säilitada ka kilekottides. Sobivad kuni 50 kg mahutavad kotid
taimejäänuste all. Muneb lehe alumisele küljele näritud õnarusse. Nukkub mullas. Vastsed ja valmikud närivad lehtedesse mulke. Aastas 1 pk. Naeri-hiilamardikas liiguvad ristõielistele kultuurtaimedele kui need õitsema hakkavad. Talvitub noormardikana kõdus või mullas. Muneb pungadesse, nukkub mullas. Vastne ja valmik söövad tolmukaid, kroonlehti, sigimikku. Aastas 1 pk. Varre-peitkärsakas kaspas, redis, lillkapsas. Talvitub noormardikas taimejäänuste all, mullas. Muneb lehevarre sisse. Nukkub mullas, vageltõugud kaevandavad varres, valmikud söövad lehti ja varsi. Aastas 1 pk. Kõdra-peitkärsakas talvitub noormardikana kõdus või mullas. Muneb kõdra-algmetesse, nukkub mullas. Vastsed-vageltõugud elavad kõtrade sees ja söövad seal seemneid, valmikud söövad õiepungi. Aastas 1 pk. Liblikalised. Suur-kapsaliblikas talvitub nukuna varjatud kohtades. Muneb lehe alla. Kuni
koristamisega ei maksa eriti rutata, sest kauem mullas hoitud porgand säilib paremini. Tuleb vaid meeles pidada, et porgandi juurvilja mullast väljaulatuvat osa kahjustavad juba -2° C külmad, mille tagajärjel võivad juurviljad säilitamisel kergesti mädanema minna. Niisiis tuleb porgand lõplikult koristada enne suurte öökülmade saabumist. Lehed lõigatakse tavaliselt ära noaga võimalikult juurvilja lähedalt, kuid nii, et juurvilja ei vigastata. Lehevarre tüügaste pikkus ei tohi ületada 2 cm. Turustamine Turustamine toimub eelkõige Võrumaa Taluturgu külastavatele inimestele. Turg on küll väike, aga seal pole suurt konkurentsi ja inimesi, kellel on soovi porgandi ostmiseks piisab. Võrumaa Taluturg on minule kõige lähem turg, ka on transpordikulu väiksem, kui viia oma tooteid valga turule. Ka on võimalus osta toodet ettetellimisel koha pealt. Väga palju tekib kindlasti ka praakporgandit, mida ei saa müügiks kasutada
Suureneb antotsüanidiinide süntees ja karboksüülhapped muutuvad sahhariidideks. Klorofüll laguneb. Mitteklimakteersetes viljades (tsitruselised) pole etüleenil toimet või see on palju nõrgem. Et just etüleen on oluline viljade valmimisel, on näidanud katsed ACC süntaasi ja ACC oksüdaasi mutantsetes (antisense) taimedes kus viljade vananemine on oluliselt aeglustunud. Lehtede/viljade langemine (abstsissioon). Lehtede moodustumise ajal tekib lehevarre alusele nn abstsissioonitsoon – piirkond pikkadest kitsastest rakkudest üksteise kõrval. Lehtede vananedes kui IAA süntees väheneb, suureneb etüleeni süntees abstsissioonitsoonis, pektiinid lagunevad, rakud eemalduvad üksteisest ja leht/vili langeb oma raskuse mõjul alla. Varte pikkuskasvu vähenemine ja lateraalse kasvu suurenemine (rakkude ruumala oluliselt ei muutu). Muutub etüleeni toimel tselluloosi fibrillide asetus rakuseinas.
annaabi.ee 
