Õiekate - steriilne kaitsülesandega õieosa, mis meelitab ligi tolmlejaid. o Kaheli: eristub erinevalt värvunud tupeks ja krooniks. o Lihtne: ühevärviline eristumata õiekate. ▪ Tupetaoline, kroonitaoline. o Paljas ehk katteta: õiekate puudub. TUPP JA KROON Tupp koosneb tupelehtedest, mis paiknevad enamasti ühe ringina. Tupp jaguneb: • Välistupp - tupe all lisaring lehetaolisi moodustisi. • Lahkleheline tupp – tupplehed vabad. • Liitleheline tupp – tupplehed omavahel kokkukasvanud alustega. Kroon koosneb kroonlehtedest, enamasti eredavärviline, liitlehine (krooniputk, tagasikäändunud osa, neel) või lahklehine (pinnuke või naast; istuv). Kroon jaguneb kujult: • Aktinomorfne - korrapärane, polüsümmeetriline (ratasjas, lehterjas, kellukjas, putkjas, liudjas, kuppeljas).
Kasvavad Araabia poolsaare kõrbete servaaladel. Nii kaktusel kui piimalilledel on tekkinud sarnased kohastumised, et pidevas veepuuduses toime tulla neil pole lehti ning nad koguvad veevarusid lihakatesse vartesse. VIIGIKAKTUSED on ühed kõige paremini tuntud kaktused ning neid kasvatatakse kõikjal üle maailma. See Texasest pärit viigikaktus on USA lõunaosas populaarne aiataim. Ta sätib oma lehetaolisi varsi nii, et otsene päikesekiirgus neid kõige vähem tabaks. Nõnda väldib taim ülekuumenemist. Võhma Gümnaasium 2001 DATLIPALMID on Aafrika ja Araabia kõrbete elanike tähtsaim taim.Et datlid kasvavad üksnes emaspuudel, on istandikus vaid üksikud isaspuud õietolmu tootmiseks.Datlipalmid elavad kuni 200 aastaseks
kerakujuline, 5-12 cm läbimööduga. Tal puuduvad risoidid. Talluse ümmargune ehitus on hea, et mööda lamedat merepõhja rulluda. (Trei, 1991) Pilt 4. Furtcellaria lumbricalis f. lumbricalis Allikas: [http://www.vattenkikaren.gu.se/fakta/arter/algae/rhodophy/furclumb/furclu.gif] Phyllohora truncata f. Truncata (Pilt nr.5) kõhrjas tallus kinnitub kividele või paeplaatidele basaalketta abil. Allosas on tallus ümardunud, varretaoline, üleval lapik ning moodstab lehetaolisi harusid. Kõrgus on neil vahemikus 2-5 cm laius 2-3 cm. Eestivetes võib teda leida väga harva, tihem leidub teda avameres, Soome lahes. Kasvusügavus 5-15 meetrit. (Trei, 1991) Polysiphonia violacea (pilt nr.6) on põõsakujuline peenike ja õrn kahvatu- või pruunikaspruuni tallusega punavetikas. Talluse kõrgus on 4-8 cm. Tallus haruneb ülevalpool rohkem kui all. Eestis leidub teda hajusalt. Elukohana eelistab ta pigem lainetuse eest kaitstud kasvukohti. Peamised
pesa mitmed erinevad loomad, jättes juured siiski terveks. Veel üks hea viis vee hoidmiseks on seda varuda. Saugaaro kaktusel on kurrutatud pind. See võimaldab vihmaperioodil vett kogudes taimel suuremaks minna. 6 Saguaaro kasvab, nagu enamik kõrbe püsitaimi, väga aeglaselt. Ühe haru sirgumiseks kulub üle 40 aasta. Saguaaro varred võivad sisaldada mitmeid tonne vett. Osad lapikud kaktused sätivad oma lehetaolisi varsi nii, et otsene päikesekiirgus neid võimalikult vähe tabaks. Nii teeb näiteks tuntud viigikaktus. 7 Kõrbetarn Kõrbetarn on heaks toiduks kõrbeloomadele. Kasvult on ta madal, kuni 20 cm kõrgune. Juured on see-eest maapinna lähedal laiali. Aastas kasvavad need 8 cm pikemaks. Nii haarab taim endale väga suure ala , mis võimaldab paremini vett hankida ja ennast levitada. Kõrbetarn on efemeer
Saguaaro kasvab isegi üle 12 meetri kõrguseks. Tema sisse ehitavad pesa mitmed erinevad loomad, jättes juured siiski terveks. Veel üks hea viis vee hoidmiseks on seda varuda. Saugaaro kaktusel on kurrutatud pind. See võimaldab vihmaperioodil vett kogudes taimel suuremaks minna. Saguaaro kasvab, nagu enamik kõrbe püsitaimi, väga aeglaselt. Ühe haru sirgumiseks kulub üle 40 aasta. Saguaaro varred võivad sisaldada mitmeid tonne vett. Osad lapikud kaktused sätivad oma lehetaolisi varsi nii, et otsene päikesekiirgus neid võimalikult vähe tabaks. Nii teeb näiteks tuntud viigikaktus. Kõrbetarn Kõrbetarn on heaks toiduks kõrbeloomadele. Kasvult on ta madal, kuni 20 cm kõrgune. Juured on see-eest maapinna lähedal laiali. Aastas kasvavad need 8 cm pikemaks. Nii haarab taim endale väga suure ala , mis võimaldab paremini vett hankida ja ennast levitada. Kõrbetarn on efemeer. See tähendab, et kasvab väga lühikest aega kõige soodsamal aastaajal.
Saguaaro kasvab isegi üle 12 meetri kõrguseks. Tema sisse ehitavad pesa mitmed erinevad loomad, jättes juured siiski terveks. Veel üks hea viis vee hoidmiseks on seda varuda. Saugaaro kaktusel on kurrutatud pind. See võimaldab vihmaperioodil vett kogudes taimel suuremaks minna. Saguaaro kasvab, nagu enamik kõrbe püsitaimi, väga aeglaselt. Ühe haru sirgumiseks kulub üle 40 aasta. Saguaaro varred võivad sisaldada mitmeid tonne vett. Osad lapikud kaktused sätivad oma lehetaolisi varsi nii, et otsene päikesekiirgus neid võimalikult vähe tabaks. Nii teeb näiteks tuntud viigikaktus. Kõrbetarn Kõrbetarn on heaks toiduks kõrbeloomadele. Kasvult on ta madal, kuni 20 cm kõrgune. Juured on see-eest maapinna lähedal laiali. Aastas kasvavad need 8 cm pikemaks. Nii haarab taim endale väga suure ala , mis võimaldab paremini vett hankida ja ennast levitada. Kõrbetarn on efemeer. See tähendab, et kasvab väga lühikest aega kõige soodsamal aastaajal
isendil isasõied, teisel isendil emasõied • Õiekate – steriilne kaitseülesandega õieosa, mis meelitab ligi tolmendajaid ▫ Kaheli: eristub erinevalt värvunud tupeks ja krooniks ▫ Lihtne: ühevärviline eristumata õiekate Tupetaoline; kroonitaoline ▫ Paljas e. katteta: õiekate puudub Õis – tupp ja kroon • Tupp: koosneb tupplehtedest, mis paiknevad enamasti ühe ringina ▫ Välistupp: tupe all lisaring lehetaolisi moodustisi ▫ Lahklehine tupp: tupplehed vabad ▫ Liitlehine tupp: tupplehed omavahel kokkukasvanud alustega • Kroon koosneb kroonlehtedest, enamasti eredavärviline, liitlehine või lahklehine ▫ Liitlehine: krooniputk, tagasikäändunud osa, neel ▫ Lahklehine: pinnuke või naast; istuv; Krooni kuju Aktinomorfne – korrapärane, polüsümmeetriline: õiest saab läbi asetada kaks või enam sümmeetriatasandit ◦ Ratasjas, lehterjas, kellukjas, putkjas, liudjas, kuppeljas
annaabi.ee 
