lendu tõusevad. Kahjustatud lehed valkjate täppidega, tugeval kahjustusel kahvatub peaaegu kogu lehepind. Enam ungari sirelil S. josikaea. Otiorrhynchus sp. Valmikud närivad leheservadesse sälke, millest leht Kõrvkärsakad saab omapärase "hammasratta" ilme. Tõsist kahju esineb harva, pigem toituvad varjulises kohas juurevõrsetel Operophthera Röövikud toituvad kevadel ja suvel mitmetoidulisena Harilik
Enamik viietiste aktinomorfsete lahklehiste õitega, eluvormilt väga mitmekesised Peamised sugukonnad: kivirikulised – Saxifragaceae paksulehelised – Crassulaceae sõstralised – Grossulariaceae nõiapuulised – Hamamelidaceae pojengilised – Paeoniaceae Sugukond paksulehelised – Crassulaceae Laialt levinud, üle 1000 liigi, palju ilutaimi, mõned paljunevad leheservadesse tekkivate taimekestega vegetatiivselt Sukulentsed rohttaimed (turdrohttaimed), poolpõõsad või põõsad Lehed vahelduvad või vastakud Õied viietised, kroon enamasti lahklehine, aktinomorfne Viljalehed alusel rohkem või vähem kokku kasvanud, igal emakakael ja nektarit produtseeriv lise Õied ebasarikjates õisikutes Vili on kukkurvili Eestis looduses kultuuris kukehari (Sedum) kukeharjad turdleht (Crassula) mägisibul
sisaldada vett, eeterlike õlisid vm; tsitruselised Skisogeensed – tekivad rakuvaheruumide laienemisel; männi vaigukäigud Ained väliskeskkonda Epidermaalsed näärmed ◦ Näärmekarvad – tekivad epidermi rakkudest, viivad ained välja gaasilisel, vedelal või tahkel kujul ◦ Näärmeepiteel – Nektaariumid, eritavad taimeelundite välispinnale süsivesikute lahust ◦ Eeterlike õlide rakud Hüdatoodid e. veelõhed – koonduvad leheservadesse, peamiselt hammaste tippudesse Nektar Nektarit toodetakse peamiselt õite sees tolmendajate meelitamiseks. Mida sügavamale nektaarium peita, seda tolmusemaks putukas saab. Nektari koostis ja suhkrusisaldus sõltub tolmendaja liigist. Kui nektarit toodetakse sipelgate jaoks, loodab taim seeläbi ennast kahjurite eest kaitsta, nektaariumid asuvad õiest väljapool. Taimeelundid Vegetatiivsed: vars, leht, juur Generatiivsed: õis, vili, seeme Üldised seaduspärasused: ◦ Sümmeetria –
aastaste leppade tüvekoort ja alumiste okste võrseid koos lehtedega söövad lambad ja kitsed meelsasti suvelgi. Lepakoort, pungi, võrseid ja lehti tarvitavad toiduks vähesel määral põdrad, metskitsed ja koprad ning kuni sajakonna putukaliigi valmikud ja vastsed. Tavaliselt närivad lepalehti auklikuks hundpoi (Melasoma aenea) ning lepapoi (Agelastica alni) tumesinakad mardikad ja nende mustad vastsed. Leheservadesse süvendeid närivad mitmed mardikad kärsaklaste (Curculionidae) sugukonnast. Mõnemillimeetriseid punakaid pahkasid lepalehtede pealispinnal põhjustavad lepa-pahklesta (Phytoptus laevis) noored lestad, noortel kasvuhoos võrsetel ja tipmistel lehtedel elutsevad kogumikena lepa-lehekirbu (Psylla alni) vastsed, põhjustades võrsete ja lehtede kattumist hallika kirmega. Lepalehti rullivad kokku mardikate hulka kuuluv punane keerukärsakas (Apoderus coryli), mähkurite hulka kuuluvate