b) Ammooniummolüptaat seemnete puuderdamiseks 100g/ha, vesilahusena 200g/ha, tahkelt 1kg/ha. 8) Zn-taimetoitelemendina ja Zn- väetise liigid Zn on taimedele väga tähtis. Zn on taimedes ligikaudu 30fermendi koostises ja kuulub klorofülli ja kasvuregulaatorite koostisesse. Eriti tähtis on P omastamisel ja taimede hingamisel. Zn puudujäägi korral on taimede lehed kitsad. Normaalsest väiksemad, värvuselt kolakad. Puit taimedel leherosetid (kirss jne.). esineb nii karbonaatsetel kui leetmuldadel. Zn väetisi anda siis, kui mullas sisaldus alla 0,2%. Zn väetised : a) Zn- sulfaat seemnete puuderdamiseks 200g/ha, vesilahuses 500g/ha, tahke väetisena 2kg/ha. Zn liig võib olla toksiline kui Zn üle 5mg/kg mullas. 9) Mn- taimetoitelemendina ja Mn-väetise liigid Mangaan on taimes kloroplastide ja fermentide koostises. Võtab osa valkude ja suhkrute sünteesist
õis · kahekojaline taim- emasõisikud ja isasõisikud erinevatel taimedel. OKSAD JA VÕRSED · võrse - jooksval aastal kasvukuhikust kasvav oksaosa,peale lehtede langemist , koore korgistumist,tipupunga ja kaenlapungade moodustumist muutub võrse 1 aastaseks oksaks. · lühivõrse- tekib eelmise aasta oksa keskmises osas, kõige lühemad on märgatava varrega leherosetid. · pikkvõrse- areneb tavaliselt oksa tipmises või tüvepikenduse ülemises osas. · sõlmevahe-kahe punga või pungapaari vaheline osa · oks- külgpungast arenenud puitunud varreharu. · oga- on kujunenud koore olevatest karvadest või lehtedest ja neid saab eemaldada puitu vigastamata. Ogadel ei ole pungi · astel- tekib võrse sõlmel olevast pungast, ta on ilma tipupungata võrse . · okas- muundunud leht, enamjaolt nõelja kujuga
b) Ammooniummolüptaat seemnete puuderdamiseks 100g/ha, vesilahusena 200g/ha, tahkelt 1kg/ha. 27) Zn-taimetoitelemendina ja Zn- väetise liigid Zn on taimedele väga tähtis. Zn on taimedes ligikaudu 30fermendi koostises ja kuulub klorofülli ja kasvuregulaatorite koostisesse. Eriti tähtis on P omastamisel ja taimede hingamisel. Zn puudujäägi korral on taimede lehed kitsad. Normaalsest väiksemad, värvuselt kolakad. Puit taimedel leherosetid (kirss jne.). esineb nii karbonaatsetel kui leetmuldadel. Zn väetisi anda siis, kui mullas sisaldus alla 0,2%. Zn väetised : a) Zn- sulfaat seemnete puuderdamiseks 200g/ha, vesilahuses 500g/ha, tahke väetisena 2kg/ha. Zn liig võib olla toksiline kui Zn üle 5mg/kg mullas. 28) Mn- taimetoitelemendina ja Mn-väetise liigid Mangaan on taimes kloroplastide ja fermentide koostises. Võtab osa valkude ja suhkrute sünteesist
Põldohaka esinemisel tuleb ära oodata uue leheroseti tekkimine. Selleks kulub soodsates tingimustes 10...12 päeva. Seejärel koorida 10...12 cm sügavuselt. See kurnab tema roomjuurestikku, mis asub allpool künnikihti. Põld- piimohaka massilisel esinemisel tuleks koorida hanijalgkultivaatoril ja äketega agregaadiga. Sobivaim koorimissügavus on 5 7 cm. Hanijalgadega lõigatakse läbi juured ja äketega katkutakse mullast välja rohkete narmasjuurtega leherosetid. Künda oktoobris. Taoline harimine on kündmisega võrreldes vähendanud umbrohtumust 65 70%. Koorimise efektiivsus suureneb, kui enne kündmist pritsida üldhävitava herbitsiidiga. Roundup (preparaadi kulu 1,5 2 l/ha) Koorimise ülesanded vee- ja õhureziimi reguleerimisel: 24 - niiskusvarude säilitamine - koorimisega kobestame mulla pinda, mistõttu kapillaarne veetõus ei ulatu maapinnani ja
annaabi.ee 
