6...10 cm pikad, 5...8 cm laiad. Leheroots on karvane. Potentilla fruticosa– põõsasmaran Lehed on sulgjad (sageli ebakorrapärased), 3...7 lehekesega. Viimased on süstjad, terveservased, alt hallikasrohelised, mõlemalt küljelt siidjate karvadega, 1...2 cm pikad ja kuni 0,5 cm laiad. Rosa rugosa– kurdlehine kibuvits Paaritusulgjas liitleht on 5...9 lehekesega, mis on ümarad kuni elliptilised, tugevasti kortsus, pealt paljad, alt karvased, kuni 4(6) cm pikad. Leherool on tavaliselt ogad. Rosa majalis– metskibuvits Lehed on paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi on 5..7, need on piklik-ovaalsed, pealt hõredalt, alt tihedalt lühikarvased ja hallid, kuni 5 cm pikad ning 1...2 cm laiad. Leheroots on karvane. Rosa pimpinellifolia – näärelehine kibuvits Lehed on paaritusulgjad, (5)7...11 lehekesega. Viimased on ovaalsed kuni ümarad, peenelt saagja servaga, paljad, 0,5...2 cm pikad. Lehe pikkus on 4...6 cm. Rubus idaeus – harilik vaarikas
Teel lastakse tõmmata kaks tundi. Juuakse õhtul, korraga pool klaasi. 5.15. Harilik viirpuu. (Crataegus rhipidophylla). Harilik viirpuu on looduslikult levinud Kesk-Euroopas, Ida-Euroopa lauskmaal, Lõuna- Skandinaavias ja Baltikumi lääneosas. Harilik viirpuu on madal puu või kõrge põõsas kõrgusega 58 m. Võrsetel leiduvad üksikud 0,51,5 cm pikad astlad. Lehed on laiad ja munajad, kahe väiksema abilehega. Suur leht on 2- 3 sügava hõlmaga. Leherool on karvad. Sügisel on lehed kollased. Viirpuu õitseb juuni I ja II dekaadil. Õisikud on 1015-õielised, kännasjad. Ühe õie läbimõõt on 1,21,5 cm. Viirpuul on õunvili. Viljad on ovaalsed, punased, 11,5 cm läbimõõdus. Viljaliha on kollane, jahukas, mõrkjas, 1 luuseemnega. Viljad valmivad septembris. Viirpuu on hea meetaim. Tema viljadest ja õitest valmistatakse südamerohtusid. Viirpuid kasvatatakse üksikult ja pöetava hekina. 5.16. Verev viirpuu (Crataegus sanguinea).
Lehed sulgjad, 3-7 lehekesega, süstjad, terveservased, alt hallikasrohelised, siidjate karvadega, 1-2cm pikad. Õied kollased, hõredates õisikutes, õitseb juuni-august. Kasutatakse haljastuses. Kurdlehine kibuvits: Rosa rugosa Kodumaa Aasias. Eestisse sissetoodud. 2m kõrgune põõsas. Vähenõudlik mulla suhtes, täispäike kuni poolvari, talub linnatingimusi ja kärpimist. Leht paaritusulgjas liitleht, 5-9 lehekest, ümarad, tugevasti kortsus, pealt paljad, alt karvased, 4-5cm pikad. Leherool ogad. Õied üksikult või väikestes õisikutes, väga suured 5-10cm roosad kuni tumepunased ja lõhnavad. Õitseb juunist septembrini. Viljad 4cm, oranžid, kerajad, söödavad. Kasutatakse haljastuses ja vilju toiduainetööstuses. Eristamise tunnused: lehed, õied 56. Kitsemurakas ja näärelehine kibuvits Kitsemurakas: Rubus nessensis Levinud Lääne- ja Kesk-Euroopas. Eestis põhja ja kaguosas. Kuni 1,5m kõrgune põõsas. Vähenõudlik. Lehed viietised või seitsmetised
Kodumaa: Kaug-Ida, Kirde-Hiina, Põhja-Korea, Põhja-Jaapan. Meil kohati naturaliseerunud. Vähenõudlik, mulla suhtes, kasvab liivastel mererandadel, täispäikeses kuni poolvarjus, talub linnatingi-musi, tallamist, kärpimist. Kasutatakse palju haljastuses. · Paaritusulgjas liitleht on 5...9 lehekesega, mis on ümarad kuni elliptilised, tugevasti kortsus, pealt paljad, alt karvased, kuni 4(6) cm pikad. Leherool on tavaliselt ogad. · Õied üksikult või väiksearvuliste õitega õisikutes, väga suured, 5-10 cm läbimõõdus, valkjasroosad kuni tumepunased, lõhnavad, õitseb juunist septembrini. · Viljad kuni 4 cm läbimõõdus, lapikkerajad, söödavad, oranzid. 56. Kitsemurakas (Rubus nessensis) ja näärelehine kibuvits (Rosa pimpinellifolia) Rubus nessensis - Lääne- ja Kesk-Euroopa. Meil esineb hajusalt Põhja- ja Kagu-Eestis, teede ääres, metsaservades, põllupeenardel jm
annaabi.ee 
