Sireli-keerukoi · · mille epidermis hiljem pruunistub. Kui kaevand võtab enda alla suurema osa lehepinnast, siirduvad röövikud · · vastaslehele, rullivad lehed võrgendiniidi abil kokku ja jätkavad seal toitumist lehekudesid roodates. · ·
mõnemillimeetrise läbimõõduga kohad. o laigud - suuremad punakad, violetsed, pruunikad või muud värvi kohad lehtedel (värvuse enam- vähem ühtlast muutumist kogu lehe ulatuses võivad põhjustada lestad) · Kuju muutused: o lehtede rullumine - lehe servad on pikisuunas kooldunud või rullunud o lehtede kiprumine - lehed kasvus kängunud ja kiprunud o kuplad - lehtedel muust lehepinnast erineva värvusega kuplisarnaselt kõrgunud kohad o paunad - enamasti lahtedel ja lehevartel mitmesuguse kujuga paunasarnased moodustised o võrsete, taimede või lehe varte kõverdumine - o pahad - sileda või konarliku pinnaga, mõnikord karvade, harjaste või ogadega kaetud moodustised lehtede, lehe vartel, okstel, juurtel j,. Pahas on õõnsus ka kambrikesed, milles elavad kahjurid. Pahkasid võivad tekitada ka haukamissuiste või suuhaagikestega kahjurid. 6
vastavalt sellele kuidas kaarte lisalehega pikendati. Iga piiriületusega kaasnes templijäljendite löömine nii Eesti kui Läti piirivalve poolt ning üks lühike edasi ja tagasi käik üle piiri tõi kaasa neli templit piiriületusdokumenti.53 Kuna legitimatsioonikaartidele jäi templite löömiseks lehe teine puhas külg, siis tänapäevases mõistes A4 formaadis ühelehelisel dokumendil võis tõesti tihedama piiriületuse korral puhtast lehepinnast puudus tulla. Kuna kaardi tasu oli aga vastavalt selle kehtivuse pikkusele ning ilma rahata keegi uut 47 Eesti Vabariigi sisepoliitika ..., lk 269-270 48 Valga linnavalitsuse kiri Piirivalve valitsusele 22.05.1924. // ERA.3084.1.74, l 8. 49 Valga linnavalitsuse kirjavahetus Piirivalve Valitsusega EestiLäti piiri ebaseadusliku ületamise kohta // ERA.3084.1.74. l 20-60 50 Lõuna-Eesti nr 49, 5.12.1925, lk 1. 51 Eesti ja Läti suhted ..., lk 377. 52 Valgamaa ..., lk 528 53
Sisulõikude arv on varieeruv ja sõltub tähtsusest. 4) Kokkuvõte, kommentaar – valikulised 5) Uudisel on narratiivne esitus. Narratiivis eristatakse 2 poolt: kronoloogiliselt järjestatud sündmuste kulg (= lugu ise) ja esitusviis ehk kuidas see on konstrueeritud tekstiks. Meedia veebiväljaanded ilmuvad enam-vähem kohe pärast sündmuse toimumist, seega pole neid mõtet järgmise päeva paberlehes enam avaldada. Enamik lehepinnast hõlmavad kommentaarid. Uudislood on muutunud vormiliseks. Tänapäeva ajalehel on ühel lehel kas üks suur uudislugu paljude piltidega või kaks ning püütakse saada võimalikult paljudelt kommentaare. Uudiste emotsionaalsuse skaala tuleb paika panna: ühes otsas kuivad ja neutraalsed sõnad, teises skaala otsas emotsionaalsed ja afektiivsed. Mitteneutraalsete väljendite kasutamine viitab sellele,
annaabi.ee 
