Tiina nutab, Mari kohkub ära ja tal on kahju. 3.vaatus Jaaniõhtu metsa ääres lagendikul. Poisid kannavad tule jaoks hagu kokku ja peavad tõrvatünni all nõu. Jutuks tuleb Tammaru rahvas ja see, et Tiina libhunt on. Vaieldakse selle üle, et ebausk ja teised ajavad ümber, et pole hull jutt on tõsi. Külatüdruk Epp aga arvab, et see on tühi lori ja kutsub tüdrukud nukku jooksma. Mängivad ära ja kuulevad Marguse lehepilli-lugu. Tammaru tahvas tuleb platsile ning algab sosistamine ja peade kokkupistmine. Nukku pannakse jooksma Mari ja Tiina ning Margus ja Märt püüdma. Mari ei lase ennast Märdil tabada, jookseb paaril korral Margusele risti vastu, et sellele võimalust anda ennast tabada. Aga Margus näeb ainult Tiinat ja tormab selle järele. Mari on maruvihane ja kui paarid tagasi keskele jõuavad, kus teised on sisitab Mari Tiinale ,,Libahunt!"
olev puulaast vastu hambaid puutudes käriseb. Käristiga hirmutati loomi (hunte). Kilk (ristik) Parmupill (konnapill, huulepill, kärsapill, suukannel) Membranofonid väriseva membraaniga pillid Heli tekitavad pinguldatud membraanid (õhukesed nahad, kiled vms). Siia liiki kuuluvad eelkõige igasugused trummid. Põsepill Kammipill Trumm Aerofonid õhkpillidAerofonides tekitab heli võnkuma pandud õhusammas. Vuripuu Vurr Lehepilli (heinapill, tohupill, kukepill) Rukkirääk (osjapill) Putkepilli (härjapill) Pajupilli (vilepill, haavapill, pöörpill) Pardipill (savipiilu, savipill) Roopill (kõrrepill, rukkipill) Pöörpill ehk sõrmiline (sõrmuline, sõrmlik, sõrmik, käsiline) Torupill (kotipill, lõõtspill, kitsepill, ka lihtsalt pill) Karjapasun (puupasun, lepatoru, tõri ehk tõru, hunditõri, paimetõri, luik, lutt, piibar) Jahipasun ehk jahipiibar
KARJALAPSED (kargavad jaanitule ümber ja laulavad.) Puhas püha Jaanikene, hoia minu karjakest karja minnes, koju tulles! Hoia metsa kahju eest, õpeta sa põõsa tagant karja haljast heina sööma! (Kilkavad) Jaanike! Jaanike! (ja jooksevad laiali.) VANALDANE MEES (võtab midagi pihuga maast ja pillub tulle). Tutrad tulesse, kasteheinad kesale, linad minu põllu peale! Sarvemäng näitelava taga; tuttav lehepilli-lugu. I TÜDRUK. Tammaru Margus! II TÜDRUK. Margus jah! Tema lehepilli-lugu! Mõned jooksevad vastu, teised teevad pilliloo järgi lühikese jalakeerutuse. MARGUS, MARI, TIINA, TAMMARU PEREMEES ja PERENAINE tulevad. Mõlemad viimased jäävad ettepoole, vanemate inimeste juurde seisma. Teretamine ja elav liikumine, aga ka - peade kokku-pistmine ja sosistamine. Tüdrukud hoiavad nähtavasti natuke Tiinast kõrvale, aga mitte väga silmapaistvalt. On, nagu tikuks tume tuju võimust võtma
mitmed looduslikust materjalist valmistatud lihtsad pillid (lehepill, heinapill). Puhkpillide puhul kujuneb õhusammas pilli sees. Suurema osa aerofonidest moodustavadki puhkpillid. Vuripuu on nööri külge seotud lauake, mis tekitab keerutamisel vilistavat häält. Taolist pilli nimetusega vuripuu ehk suristuspuu on arvatavasti tundnud ka eesti karjased. Vurr tehakse seajalakondist või puust. Nööri otsa kinnitatud tükike pannakse õhus kiiresti keerlema, nii et kuuldub vurin. Lehepilli (heinapill, tohupill, kukepill) heli tekitatakse sõrmede või huulte vahele pingutatud sireli või haavalehe, orasheina või kasetohu servale puhudes. Puulehega saab mängida üsna suure heliulatusega meloodiaid. Lehepilli mängiti õitsil käies ja heinamaal ning koos teiste pillidega tantsukski. Tohupillil imiteeriti lindude häälitsusi, eriti ööbiku laulu. Rukkirääk (osjapill) valmistatakse rukki või põldosja kõrrest, mille alumine ots lõhestatakse
annaabi.ee 
