Uued tantsijad õpivad tantsu mitteametlikult, jälgides teisi tantsijaid ja/või teistelt tantsijatelt saadud õpetuse kaudu. Tavaliselt esitatakse rahvatantse rahvamuusika või rahvamuusikast inspireeritud muusika saatel. RAHVATANTS RAHVAPILLID EESTIS ON PALJU ERINEVAID RAHVAPILLI, MIS SAAME KASUTADA: Lõõtspill,Torupill, Kannel, Moldpill, Hiiu kannel, Setu kanne,l Parmupill, Vilepill, Karjapasun, Roopill, Lehepill , Põsepill Kilk, Põispill, Sarvepill, Jauram, Savipiilu, Huik RAHVAPILLID Lõõtspill on vaba ehk läbilööva keelega vabade aerofonide rühma kuuluv kaasaskantav muuskiariist. Kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument. AITAH TÄHELEPANU EEST! https://www.wikipedia .org/
Setolaulud: 1.Eeslaulja, 2.torrõ (koor) 3. Killõ(naine kes laulab peenikse häälega) Uuem rahvalaul 18.saj. keskpaigast 20,sajandini. Tõuseb meesteosatähtsus. Teemadeks: päevasündmused, vabadusvõitlus,revolutsioon,usuvahetus,sõjad. Oli lõppriim ja salmid Pillid: 1)Parmupill 7)Jauram 2)Pajupill 8)Lõõtspill 3)Lehepill 9)Vilepill 4)Sarvepillid 10) Hiiukannel 5)Kannel 11)Viiul 6)Torupill Janis Cimze seminar: 1839. Aastal Valmieras. Toonitas rahvamasside osatähtsust. Lauluseltsid: 1)1862.a Revaalia ,Tallinn 2) 1865.a Estonia, Tallinn 3) 1865.a Vanemuine ,Tartu
posti vahele kinnitatud põikpuu küljes rippuvat kuusepuust lauda, mida lüüakse kahe, harvemini ühe kasest või tammest vasaraga. Pingipill, Jauram, Käristi, Parmupill, Põsepilli heli tekitatakse ühe või mõlema käe sõrmedega vastu põski nipsutades. Pinget muutes saadakse erinev heli. Kammipilli piid on kaetud õhukese paberi või puulehega, Trumm, Vurr tehakse seajalakondist või puust. Nööri otsa kinnitatud tükike pannakse õhus kiiresti keerlema, nii et kuuldub vurin. Lehepill, Putkepilli (härjapill) saab teha heinaputkest või pärnakoorest. Pajupilli (vilepill, haavapill, pöörpill) Pardipill (savipiilu, savipill) on looma- või linnukujuline savipill, mis on mõeldud lastepilliks. Roopill ,Torupill (kotipill, lõõtspill, kitsepill, ka lihtsalt pill) koosneb tuulekotist ja torudest. Karjapasun, Sokusarve, Lõõtspill ehk härmoonik. Põispill, Moldpill, Kannel, Viiul. Hiiu ehk rootsi kannel
Tänapäeval on kasutusel kromaatiline lokk. 2 Heli tekib materjali jäikusest. Tihti varustati pillid pere märkidega. Triangel mida suurem triangel, seda madalam heli. Parmupill erinevates helistikes, soolopill (kuulasime ka..) Juhuslikult heli tekitavad pillid: o Pingipill o Luuapill o Jauram lüüakse vastu maad, võib esineda ka poogen. MEMBRANOFONID Põsepill Kõriorel Kammipill AEROFONID Lehepill meloodiapill (kuulasime) Putkest, roost vilepillid klarnetilised, härjapillid Pajupill kuni 8 sõrmeava; valmistati pajust, lepast, männist; esines paarisvile e reasvile (19. saj setu potikaupmehed); leotati vees. Savipiilu sabas auk, külgedel 2 ava. Roopill 6 sõrmeava, nasaalne hääl, heli tekitab pilliroost piuk, sellest arenes torupill. (kuulasime). Härja- või pullisarvest klarnetiline aerofon (kuulasime). Sokusarvest trompetiline aerofon (kuulasime).
· Pingipill · Jauram vastu maad lüües hakkavad metall-liistakud helisema; puupalk, millega sai heli peatada käis ka pilli juurde · Membrandofonid · Trumm koeranahast kilega · Põsepill · Kammipill kammi ümber pandi paber ja siis mängiti sealt läbi puhudes · Aerofonid · Nööri külge seotud laud, keerutatakse pea kohal, tekib vihin · Lehepill e. rohupill oluline sõrmede ja huulte tegevus · Putkest tehtud pillid · Pajupill (vilepill) lepast, toomingast, pihlakast või männist; 3-8 sõrmeava · Reasviled, paaniviled mitu eripikkust vilet kokku köidetud · Pajuviled erineva pikkusega; pidi kindlasti vees leotama · Roopill kokkusurutud õhk annab heli · Torupill arenes roopillist; kodunes 14. saj; jõura ja möllupill; ristiusu
pill pole kõlalt nii puhas. See jõudis Eesti aladele arvatavasti 13.-14. sajandil rootslaste vahendusel, sest sellel ajal asusid Lääne-Eestisse ja saartele elama rootslased. Aerofonid õhkpillid Aerofonides tekitab heli võnkuma pandud õhusammas. Vabade aerofonide (vuripuu, vurr) puhul pilli korpus ei piira õhusammast. Vahepealseks vormiks vabade aerofonide ja päris puhkpillide vahel on mitmed looduslikust materjalist valmistatud lihtsad pillid (lehepill, heinapill). Puhkpillide puhul kujuneb õhusammas pilli sees. Suurema osa aerofonidest moodustavadki puhkpillid. Siia hulka kuuluvad ka pillid, kuhu õhku ei puhuta suuga, vaid näiteks lõõtsaga. Torupill (kotipill, lõõtspill, kitsepill, ka lihtsalt pill) koosneb tuulekotist ja torudest. Tuulekott tehakse mõne suure looma maost või kitsenahast. Tuulekotil on kolm auku, millesse asetatakse torud. Õhuvool juhitakse tuulekotti puust putke kaudu. Selle otsas on klapp, mis ei
päritolu väike puuben, millel on nahaga kaetud ainult üks külg.10.6. Aerofonid õhkpillidAerofonides tekitab heli võnkuma pandud õhusammas. Juba vanasti pandi tähele, et terava servaga esemed tekitavad häält, kui neid vibutada õhus või kui nende servale puhuda. Vabade aerofonide (vuripuu, vurr) puhul pilli korpus ei piira õhusammast. Vahepealseks vormiks vabade aerofonide ja päris puhkpillide vahel on mitmed looduslikust materjalist valmistatud lihtsad pillid (lehepill, heinapill). Puhkpillide puhul kujuneb õhusammas pilli sees. Suurema osa aerofonidest moodustavadki puhkpillid. Vuripuu on nööri külge seotud lauake, mis tekitab keerutamisel vilistavat häält. Taolist pilli nimetusega vuripuu ehk suristuspuu on arvatavasti tundnud ka eesti karjased. Vurr tehakse seajalakondist või puust. Nööri otsa kinnitatud tükike pannakse õhus kiiresti keerlema, nii et kuuldub vurin.
annaabi.ee 
