Koos sellega jõudis eestlase teadvusse arusaam, et eesti keel ja põlvede vältel loodud kultuur on midagi väärtuslikku. 8.Kultuur ja kommunikatsioon. Ajakirjanduse osast eesti rahvuskultuuri kujundaja ja vahendajana: Rahvusliku liikumise oluliseks mõjutajaks võib pidada ka eestikeelset ajakirjandust. 19.saj teine pool on pidevalt ilmuva eestikeelse ajakirjanduse algus. Eestikeelse ajakirjanduse teket tuleb eriti oluliseks pidada, sest eestlastest ei saanud mitte ainult innukad lehelugejad, vaid ka aktiivsed kirjasaatjad, st ühiskondlikus elus osalejad. Ilma Perno Postimehe, Eesti Postimehe ja Sakalata poleks olnud mõeldavad ärkamisaegne kultuuriline tegevus ega ka rahvusliku liikumise levimine üle kogu maa. Kui eestikeelne ajakirjandus avaldas teateid sellest, mis Eesti maakondades sündis ja missuguseid rahvuslikke üritusi toimus, siis oli sellel informatsioonil ärksamaid ja haritumaid eestlasi ühendav ja aktiviseeriv tähendus. ,,Perno Postimees ehk Näddalileht" J
mille tagajärjel sattus radioaktiivsust otse atmosfääri. 6.3.2. Onagawa Peale maavärinat puhkes Onagawa tuumajaama turbiinihoones tulekahju, mis hiljem kustutati. 13. märtsil kuulutati jaamas välja eriolukord, kuna jaama ümbruses tõusis radioaktiivse kiirguse tase üle lubatud normi. 7. HUVITAVAID FAKTE 1. 1988. aastal maksis üks ruutmiil Jaapani pealinna parimat ärimaad rohkem kui kogu California. 2. Jaapanlased on maailma usinaimad lehelugejad. 3. Jaapan on etniliselt üks kõige ühtsemaid riike, kus jaapanlased moodustavad 99,4% kogu rahvaarvust. 4. Jaapanis algab kooliaasta 1. aprillil. 5. Karaoke on Jaapanist pärit. 6. Väga populaarne spordiala on ka mäesuusatamine. KOKKUVÕTE Referaadi tegemise käigus sain teada väga palju uut informatsiooni sündmuste kohta, mis leidsid aset pärast 1945. aastat. Kõige rohkem tean ma nüüd Hiroshima ja Nagasaki pommitamisest
Seda perioodi, 19. sajandi teist poolt, iseloomustavad eelkõige mitmed ettevõtmised hariduse- ja kultuurivallas. Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, tekkis eestikeelne kirjasõna, asutati laulu- ja mänguseltse, hakati koguma rahvaluulet ja pandi alus rahvuslikule teatrile ning ajakirjandusele. Eestikeelse ajakirjanduse teket tuleb eriti oluliseks pidada, sest eestlastest ei saanud mitte ainult innukad lehelugejad, vaid ka aktiivsed kirjasaatjad, st ühiskondlikus elus osalejad. Ilma Perno Postimehe, Eesti Postimehe ja Sakalata poleks olnud mõeldavad ei ärkamisaegne kultuuriline tegevus ega ka rahvusliku liikumise levimine üle kogu maa. Johann Voldemar Jannsenit, kes andis välja nii Perno kui ka Eesti Postimeest, hakkas rahvas tema tegevuse tõttu austavalt Postipapaks hüüdma. Ajakirjandus aitas eestlastel ka üksteist n-ö üles leida, st teistest Eestimaa paikadest sarnase mõtteviisiga inimesi
1915 avaldas vabameelsesajakirjas Vaba Sõna artikli, mis käsitles võiamlikku autonoomiporbleemi eestis. 1916 esines ühel ametlikul üritusel kõnega, mille kuuluts autonoomia eestlaste tähtsaimaks rahvuspoliitiliseks ülesandeks. 1916. koostas teistkordselt sama projekti. Erines esimesest ainult detailides. Suuremat tähelepanu oli pööratud puhtrahvuslikele, keele ja kultuuriga seotud küsimustele. Ka seda ei esitatud, pigem mõtte propageerimiseks rahva hulgas. Autonoomia ideest olid lehelugejad teadlikud. Veebruarirev-i toimumine näis pakkuvat idee eluviimiseks suurepärtaseid võimalusi. Lvovi juures olid ideega Jaan Tõnisson ja Jaan Raamot. Ütles, et mõistab eestlaste probleeme. Ka Eestis ideele hulgaliselt pooldajaid. 11.03 juhtivate tegelaste nõupidamine. Tekkis tüli. ... 07.10.2008 Eestlaste kõige massilisemat meeleavaldust 26.03 1917. a juhtis Eesti Vabariiklaste Liit (EVL) Artur Vallneriga eesotsas. Koguneti Petrgogardi Jaani kiriku juurde.
annaabi.ee 
