Kohvipuu ei kannata külma, kuid ei sure juhusliku külma öö tõttu. Kohvipuu vajab palju vett, nõudes aastaseks sajuhulgaks 1500 millimeetrit. Kohviistandused asetsevad 300-2000 m kõrgusel ekvaatori ümbruses. Kohvi saab koristada alates puu 5. eluaastast mitu korda aasta jooksul. Kohvipuu kasvab 5-8 meetri kõrguseks, kuid istandustes lõigatakse kohvipuud tavaliselt 2-4 meetri kõrguseks, et oleks lihtsam vilju korjata. Kohvipuu õitseb ja kannab vilju mitu korda aastas. Lehekaenlaist ilmuvad valged jasmiinilõhnalised õiekimbud. Algul rohelised viljad värvuvad järk-järgult tumepunaseks, meenutades kirssi. Punase kilega kaetud mahlase viljaliha sees on kaks hõbedase sarvkestaga kaetud seemet - kohviuba. Täiskasvanud puu annab kuni kolm kilo toorube. TOP 10 1. Brasiilia 2. Columbia 3. Indoneesia 4. Vietnam 5. Mehhiko 6. Etioopia 7. India 8. Guatelmala 9. Côte d'Ivoire e Elevandiluurannik (riik Lääne-Aafrikas,
aasta paiku edasi Brasiiliasse, tänapäeva tähtsaimasse kohvimaale. Hollandlaste abiga jõudis araabia kohvipuu ka Sri Lankale ja Indiasse. Oma kasvualadele Aafrikas ei tulnud kohvipuu otse oma kodumaalt Etioopiast, vaid tõenäoliselt India ookeanis asuvalt Reunioni saarelt üle Aafrika idapoolsete riikide Keenia ja Tansaania; teiselt poolt aga Brasiiliast Malawisse ja sealt Ugandasse. Kergelt lainelised igihaljad lehed on 8-20 cm pikad ja 3-7 cm laiad. Lehekaenlaist ilmuvad õiekimbud, milles on 4-8 valget jasmiinilõhnalist õit. Õied ilmuvad peamiselt üheaastastele oksdele. Kirrssi meenutavad punased luuviljad on umbes kirsisuurused, aga pikergused. Viljas on kaks tihedasti teineteise vastu surutud seemet, mida nimetatakse kohviubadeks. Ühelt küljelt lameda kohvioa pikkus on 0,8- 1,2 cm, laius keskmiselt 0,8 ja paksus keskmiselt 0,5 cm. Saagirikastel sortidel on oks tihedalt viljadega kaetud, nagu oleks see üksainus suur viljakobar
kasvava mahagonipuu nimetus, praegu aga peaaegu kogu keskmise raskuse ja kõvadusega kaneelpruuni kuni punakaspruuni väärispuidu üldnimetus. Tegelikult nimetatakse nüüd mahagonipuuks ka näiteks sapelit, kasipot, akazuud, makoreed jt. On püütud üldnimetust ,,mahagon" ka asendada teise nimetusega ,,punane puu", kuid see on segavam, sest viimase all mõistetakse enamasti sekvoiade eri liike. Mahagonipuul on väikesed valged õied, mis väljuvad lehekaenlaist. Õied on korrapäraselt viie kroonlehega ning Dominikaani saareriigis on see isegi sümbol. Mahagon on vastupidav mädanemisele ka kuivamisel ei tõmbu see palju kokku, ei lõhene, ega kisu kaardu. Mahagon peab küllaltki hästi vastu tulele ning on vastupidav isegi kahurikuuli löögile. Mahagonipuu kasvab Kesk-Ameerikas, Lõuna-Ameerika põhjaosas ning Peruus. Eebenipuu Eebenipuu (Diospyros ebenum) kuulub eebeniliste sugukonda
2. Kohvi valmistamine 3. Liigid 4. Kohvi mõju 5. Kohvipuu Kohvipuu on läikivate tumeroheliste lehtedega madal igihaljas troopiline taim. Kohvipuu kasvatamiseks on sobivaimad kõrgendikud ja madalate mägede nõlvad, mitte kõrgemal kui 2000 üle merepinna. Loomulikult kasvab kohvipuu 58 meetri kõrguseks, ent istandustes lõigatakse kohvipuud tavaliselt 24 meetri kõrguseks, et oleks lihtsam vilju korjata. Kohvipuu õitseb ja kannab vilju mitu korda aastas. Lehekaenlaist ilmuvad valged jasmiinilõhnalised õiekimbud. Algul rohelised viljad värvuvad järkjärgult tumepunaseks, meenutades kirssi. Punase kilega kaetud mahlase viljaliha sees on kaks hõbedase sarvkestaga kaetud seemet kohviuba. Täiskasvanud puu annab kuni kolm kilo toorube. Kohvipuu liike tuntakse üle poolesaja, kuid peamised on kolm botaanilist liiki. Tähtsaim ja kõige laiemalt kultiveeritav liik maailmas on Etioopiast pärit Araabia kohvipuu (Coffea arabica). Teised kaks on 1898.
vestelda. Kohvipuu on läikivate tumeroheliste lehtedega madal igihaljas troopiline taim. Kohvipuu kasvatamiseks on sobivaimad kõrgendikud ja madalate mägede nõlvad, mitte kõrgemal kui 2000 üle merepinna. Loomulikult kasvab kohvipuu 5-8 meetri kõrguseks, ent istandustes lõigatakse kohvipuud tavaliselt 2-4 meetri kõrguseks, et oleks lihtsam vilju korjata. Kohvipuu õitseb ja kannab vilju mitu korda aastas. Lehekaenlaist ilmuvad valged jasmiinilõhnalised õiekimbud. Algul rohelised viljad värvuvad järk-järgult tumepunaseks, meenutades kirssi. Punase kilega kaetud mahlase viljaliha sees on kaks hõbedase sarvkestaga kaetud seemet - kohviuba. Täiskasvanud puu annab kuni kolm kilo toorube. Kohvipuu liike tuntakse üle poolesaja, kuid peamised on kolm botaanilist liiki. Tähtsaim ja kõige laiemalt kultiveeritav liik maailmas on Etioopiast pärit Araabia kohvipuu (Coffea arabica). Teised kaks on 1898
annaabi.ee 
