Eesti ühiskond peaks rohkem teadma oma õiguseid ja teadvustama tõelisi väärtusi oma elus nagu armastus ja sõprus. Miks siis on inimesed nõus, et osad elavad väga vaeselt, kui samas on ka neid, kes on haaranud endale suurema osa kasumist? Vastuse sellele küsimusele annab minu arustjärgnev väljavõte: ,,Kriitilise õigusõpetuse pooldajate sõnul tuleb siin ilmsiks inimestele väga omane enesekaitse mehhanism. Kehtivat süsteemi legitimeerivad väited, mis rõhutavad õiguse ratsionaalsust ja efektiivsust, sisendavad kindlustunnet- need aitavad ebameeldivat vältida ja kohutava reaalsuse ees silmad kinni pigistada" (P. Jõgi 1997, lk 98). Viimaste aastakümnete uuemaid suundasid õiguses on kommunitarismi õiglusteooria. Kas inimestes on viimaks ärkamas revolutsiooniline teadvus? Aina rohkem räägitakse õiglusest ja eetikast. Kutsestandardites on eetika sisse toodud kui tähtis element töötegemise väärtuste juures
osalejatele, "õpilastele", valede vastuste korral. Teised katses osalejad olid tegelikult näitlejad ja nad teesklesid elektrisokkide saamist. Katseisikud uskusid, et iga vale vastuse korral sai õpilane päriselt elektrilöögi. Janisi uuringud: grupi diskussioon parandab otsuste vastuvõtmist. Grupimõtlemine- grupi liikmete kalduvus.... (sorry ei osanud tõlkida , vt lk. 121) 27. Mil moel on ideoloogia sotsiaalsete hierarhiate alustugi? IDEOLOOGIA kultuurilised tõekspidamised, mis legitimeerivad võimul olijate huvisid ja õigustavad ühiskonna kihistumist. · Platon: õiglus on kokkulepe selle üle, kes saab mida Iga ühiskond õpetab oma liikmetele mingisugust kihistumist õiglaseks pidama. · Marx: väites, et olukord, kus enamik rikkust on kogunenud väheste kätte on "turu nähtamatu käe" tagajärg, kontrollib ühiskonna eliit nii resursse kui ka ideid Kapitalismi aluseks on OMANDIÕIGUS ja omand pärandub -> ebavõrdsus jätkub ja süveneb. · Inimesed
19 väesse, millest inimene end tunneb ja teab sõltuvat, samuti sellest religioossest sõltuvustundest ja teadvusest väljakujunenud kujutelmade, tõekspidamiste, kommete ning tavade kogu, mis on organiseeritud institutsioonidesse neid kandvate korporatsioonidega. Helmer Ringgren: 1)Intellektuaalne moment 2)Emotsionaalne moment 3)Käitumismoment 4)Sotsiaalne moment I Religioonid seletavad. II Religioonid legitimeerivad status quo. III Religioonid mõjuvad psüholoogiliselt. IV Religioonid tugevdavad grupi ühtekuuluvustunnet. Sageli kirjutati: ,,See rahvas ei usu midagi", kuid see tuleneb oskamatusest seda näha. Ajalooline ja mütoloogiline ajakäsitus: esimene on lineaarne ja teine on tsükliline. Nt: vb me peame selleks midagi tegema, et järgmine aasta ka ikka tuleks(rituaalid). Maiad ei hakanud hispaania konkistadooridele võib-olla sp vastu, et tolteegid olid seda juba varem teinud
Kultuurilise kapitali ja sellega seotud võimu säilitamisega on tegu igasuguse keelekorralduse puhul igal maal (sh Eestis). Reeglite leebemaks muutumisel, aga eriti kadumisel, või, mis veel hullem, muutmisel, kaotavad need, kes on need reeglid koolis hoolega ära õppinud, osa oma kultuurilisest kapitalist (siit kaebused raadiosse ja ajalehtedesse, et keel "käib alla", kui nt sõna "peale" võib kasutada ka "pärast" sünonüümina). Keelekorraldajatel, kes ühe või teise vormi legitimeerivad, on kasutada vägagi märkimisväärne sümboolne kapital. Näiteks tõlkija peab jälgima, kas parajasti on õige "maad ligi" või "maadligi", sellised küsimused otsustavad ka riigieksamite tulemusi jt nn väravahoidmissituatsioone. Ka rahvuskultuure endid võib vaadelda kui erinevaid kapitali liike omavaid välju (nagu eespool mainitud, on kultuur väljana seotud rohkem kui ühe kapitaliga), nt suurema majandusliku kapitaliga kultuur, suurema sümboolse kapitaliga kultuur jne kusjuures
annaabi.ee 
