normi. Õigusteoorias on levinud määratlus, et õigusallikas on positiivse õiguse tunnetamise alus. Õigusnorm (sisu) saab tekkida vaid õigusallika (vorm) kaudu. Õigustloova tegevuse tulemus on õigusallikas, mis sisaldab õigusnorme. Teatud juhtudel võib vorm omandada teise sisu. Määrus ja seadus väivad teatud juhtudel olla ka üksikjuhtumi reguleerimiseks (nt riigieelarve seadus, üksikmäärused). Sellel mis parlament on legislatiivprotsessis vastu võtnud, materiaalsed seadused on need seadused, mis sisaldavad õigusnormi (üldkohustuslikku abstraktset käitumiseeskirja). Õigusallikaks on ikkagi need formaalsed seadused, mis sisaldavad üldkohustuslikku ja abstraktset normi. Materiaalsed seadused = õigustloovad seadused. Haldusõiguses on tavaõigusel piiratud tähendus. Olulised on ikkagi kirjapandud õigusallikad. Kui puudub konkreetne viide tavaõigusele, ei saa me tavaõigusele kui
Õigusnorm (sisu) saab tekkida vaid õigusallika (vorm) kaudu. Õigustloova tegevuse tulemus on õigusallikas, mis sisaldab õigusnorme. Teatud juhtudel võib vorm omandada teise sisu. Määrus ja seadus väivad teatud juhtudel olla ka üksikjuhtumi reguleerimiseks (nt riigieelarve seadus, üksikmäärused). Sellel põhineb ka formaalsete ja materiaalsete seaduste eristamine. Formaalsed seadused on need, mis parlament on legislatiivprotsessis vastu võtnud, materiaalsed seadused on need seadused, mis sisaldavad õigusnormi (üldkohustuslikku abstraktset käitumiseeskirja). Õigusallikaks on ikkagi need formaalsed seadused, mis sisaldavad üldkohustuslikku ja abstraktset normi. Materiaalsed seadused = õigustloovad seadused. Haldusõiguses on tavaõigusel piiratud tähendus. Olulised on ikkagi kirjapandud õigusallikad. Kui puudub konkreetne viide tavaõigusele, ei saa me tavaõigusele kui õigusallikale haldusõigusele toetuda
3. õigusallikad õiguse tunnetamise allikate tähenduses Need on õiguse allikad kitsamas mõttes, millest saab teadmisi kehtiva õiguse (seadused, määrused jne.) kohta. Õigusteoorias on levinud määratlus, et õigusallikas on positiivse õiguse tunnetamise alus. Õigusnorm (sisu) saab tekkida vaid õigusallika (vorm) kaudu. Õigustloova tegevuse tulemus on õigusallikas, mis sisaldab õigusnorme. formaalsed seadused parlament on legislatiivprotsessis vastu võtnud materiaalsed seadused seadused, mis sisaldavad õigusnormi (üldkohustuslikku abstraktset käitumiseeskirja). Õigusallikaks on ikkagi need formaalsed seadused, mis sisaldavad üldkohustuslikku ja abstraktset normi. Materiaalsed seadused = õigustloovad seadused. Eristus materiaalsed vs. formaalsed seadused põhineb sellel, et teatud juhtudel ei pruugi vorm ja sisu kokku langeda: nt formaalses mõttes seadusega võidakse reguleerida üksikküsimust (nt
Õigusnorm (sisu) saab tekkida vaid õigusallika (vorm) kaudu. Õigustloova tegevuse tulemus on õigusallikas, mis sisaldab õigusnorme. Teatud juhtudel võib vorm omandada teise sisu. Määrus ja seadus väivad teatud juhtudel olla ka üksikjuhtumi reguleerimiseks (nt riigieelarve seadus, üksikmäärused). Sellel põhineb ka formaalsete ja materiaalsete seaduste eristamine. Formaalsed seadused on need, mis parlament on legislatiivprotsessis vastu võtnud, materiaalsed seadused on need seadused, mis sisaldavad õigusnormi (üldkohustuslikku abstraktset käitumiseeskirja). Õigusallikaks on ikkagi need formaalsed seadused, mis sisaldavad üldkohustuslikku ja abstraktset normi. Materiaalsed seadused = õigustloovad seadused. Haldusõiguses on tavaõigusel piiratud tähendus. Olulised on ikkagi kirjapandud õigusallikad. Kui puudub konkreetne viide tavaõigusele, ei saa me tavaõigusele kui õigusallikale haldusõigusele toetuda
annaabi.ee 
