4) lokaalsed haldusjaotusorganid (ametnikud/teenistujad, nt politseinik). 5. Subordinatsiooni alusel: 1) suhteliselt sõltumatud (tegutsevad nt ainult seaduse alusel) 2) sõltuvad ehk subordineeritud (tegutsevad seaduse kui ka nt määruste jms alusel). 6. Struktuuri alusel: 1) lihtsad ehk tavalised ehk ainuisikulised; 2) mitmeastmelised ehk liigendatud ehk keerulised: a) funktsionaalsed, b) valdkonnasturktuurid. 7. Haldusaktide hierarhia alusel: 1) legislatiivorganid, 2) eksekutiivorganid. Sellise liigituse puhul: 1) iga haldusorgan subordineeritud süsteemis alama astme organi suhtes legislatsioonitasandiks, kõrgema astme suhtes eksekutsioonitasandiks; 2) õigusaktide hierarhias on iga kõrgema õigusjõuga akti suhtes legislatiivaktiks ning kõrgema õigusjõuga akti suhtes eksekutiivaktiks; 3) põhimõtteliselt on õigustloov üldakt sama tasandi organi puhul omakorda
Linna- ja maakohus arutavad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju; Halduskohus arutab haldusasju; Ringkonnakohus vaatab apellatsiooni korras läbi 1. astme kohtute lahendeid; Riigikohus vaatab kassatsiooni korras lahendeid läbi ja teostab põhiseaduslikkuse järelevalvet). Seadustest kinnipidamine ja täidesaatva võimu seaduslikkus iseloomustab õigusriigi formaalset külge. Täidesaatvad organid tohivad sekkuda kodaniku ellu, kui nad on selleks volitatud. Juba legislatiivorganid peavad seadustest kinni pidama näitab õigusriigi olemasolu. Õiguslik kaitse sõltumatute kohtute poolt peab garanteerima seaduslikkuse printsiibi täieliku realiseerimise. Kohtunikud pole tagandatavad, 1. ja 2. astme kohtunikele võib kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult Riigikohtu üldkogu ja Presidendi nõusolekul. Riigikohtunikule võib ametiajal kriminaalsüüdistuse esitada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
Haldusorganid A. ORGANI MÕISTE Organi mõiste määratlusi: 27 H. Kelsen kõrgema astme normi poolt määratud madalama astme normi looja. Kuna tema õigusteooria ei teinud vahet avalikul ja eraõigusel, siis käsitles ta organitena ka kodanikke. A.-T. Kliimann - õiguskorra funktsioonide avalik-õiguslikke teostajaid. Liigitas organid : i. Legislatiivorganid ii. Haldusorganid iii. Kohtuorganid Vastavalt toimingute sisule tõi ta välja ka: 1. Normatiivsed e ametiorganid 2. Faktilised e teoorganid G. Jellineki ta võttis avalik-õigusliku organi defineerimisel aluseks eraõigusliku, e eraõiguses aktsepteeritud õigussubjektsuse. Need on aktuaalsed tänaseni ja ka siin on edaspidi lähtutud tema teooriatest.
territooriumi osa hõlmav jaotus, mis ei ole aga territooriumi haldusjaotus. Planeerimisregioon võib amteliku haldusjaotusega kokku langeda, kuid ei pruugi (nt kohturingkond ei lange oma valdkonnareviirina kokku ametliku regionaalse haldusüksuse piiridega).. 7. Riigiorganite liigitus haldusaktide hierarhia alusel: 1) legislatiivorganid; 2) eksekutiivorganid Viimase liigituse puhul tuleb arvestada, et : 1) iga haldusorgan (täidesaatva riigivõimu organ) subordineeritud süsteemis on alama astme organi suhtes legislatsioonitasandiks ning temast endast kõrgema tasandi suhtes eksekutsioonitasandik 2) õigusaktide hierarhias (käsitleme õiguse osas) iga kõrgema õigusjõuga õigusakt on alama
annaabi.ee 
