4. Türanniates valitseb monarh oma heaolu nimel. Monarhia-riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariik-riigipea president Demokraatlikud riigid kus riigivõim formeerub valimiste teel: 1. Riigivõim koondub ühe organi kätteparlamentaarse v presidentaalse demokraatiaga riigid 2. Riigivõim koonudb mitme organi kätte:jagatud suveräänsusega riigi on liitriigid Parlamentarismi printsiip-kõrgema esindusorgani(legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus täidesaatva(eksekutiivse ) võimu ees. Kõrgemad esindusorganid võivad olla kas ühe või kahekojalised. Kahekojalist esinduskogu tunnevad föderatiivse korraldusega riigid-kõrgeim riigivõim on koondunud mitme riigiorgani kätte. Riigipea: ainuisikuliseks riigipeaks võib olla :päritava võimuga monarh v teatud tähtajaks valitud president. Monarh-riigipea, kellele kuulub kõrgema riigivõimu täius(absoluutne monarhia) või monarhi
(oligarhia), valitsust juhib valitsusejuht (peaminister). Kõrgemad esindusorganid on kaasajal riigivõimu suveräänsuse kandjad. Kui nad teostavad kõrgemat seadusandlikku võimu kõrvuti presidendiga, võib olla tegemist presidentaalse vabariigiga. Kui kõrvuti veel lisaks monarhiga, on tegu konstitutsioonilise monarhiaga. Parlamendi ül-d: seadused, riigieelarve kinnitamine, rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine. Parlamentarismi printsiip – kõrgema esindusorgani (legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus täidesaatva (eksekutiivorgani) ees. Kõrgemad esindusorganid võivad olla ühe- või kahekojalised. Kahekojaline on föderatiivses riigis, kus kõrgeim riigivõim on mitme riigiorgani käes. Riigipea – kõrgema riigivõimu kandja ja riigi kõrgeim esindaja. Ainuisikuline riigipea – monarh või president. Monarhile kuulub kõrgema riigivõimu täius (absoluutne monarhia) või võimutäius piiratult ehk konstitutsiooniline monarhia.
4. Türanniates valitseb monarh oma heaolu nimel. Monarhia-riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariik-riigipea president Demokraatlikud riigid kus riigivõim formeerub valimiste teel: 1. Riigivõim koondub ühe organi kätteparlamentaarse v presidentaalse demokraatiaga riigid 2. Riigivõim koonudb mitme organi kätte:jagatud suveräänsusega riigi on liitriigid Parlamentarismi printsiip-kõrgema esindusorgani(legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus täidesaatva(eksekutiivse ) võimu ees. Kõrgemad esindusorganid võivad olla kas ühe või kahekojalised. Kahekojalist esinduskogu tunnevad föderatiivse korraldusega riigid-kõrgeim riigivõim on koondunud mitme riigiorgani kätte. Riigipea: ainuisikuliseks riigipeaks võib olla :päritava võimuga monarh v teatud tähtajaks valitud president. Monarh-riigipea, kellele kuulub kõrgema riigivõimu täius(absoluutne monarhia) või monarhi
Presidentaalse riigi puhul teostab parlament suveräänset riigivõimu koos presidendiga. Konstitutsioonilise monarhia puhul teostab parlament võimu koos monarhiga. Kõrgema esindusorgani kompetents on piiramatu või suhteliselt lai. Organid on ühe- või kahekojalised. Kahekojalist organit tunnevad föderaalsed riigid, kus suveräänsus on mitme riigiorgani käes. Parlamentarismi printsiip kõrgema esindusorgani (legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus täidesaatva võimu ees. Riigipea on faktiliselt või nominaalselt kõrgema riigivõimu esindaja monarh (absoluutne või konstitutsiooniline) või president vms. Parlamentaarses vabariigis valib riigipea parlament, riigipea on allutatud tema kontrollile. Presidendile jääb esindusfunktsioon. Presidentaalses riigis kuulub riigipeale nii seadusandlik kui täidesaatev võim. Legislatiivfunktsiooni jagatakse parlamendiga (Prantsusmaal
funktsioon jurisdiktsiooniline funktsioon. Abifunktsioon. See tõestab, et ideaalset võimude lahusust ei toimu. 2. Haldusorganid a. Põhifunktsiooniks haldusfunktsioon. b. Abifunktsiooniks on määruste andmine (määrusi annavad ka ministrid, KOV) See on legislatiivfunktsioon. Haldusorganite õigusnormid on sekundaarsed nad on rakendusliku loomuga nad aitavad rakendada legislatiivorgani poolt antud õigusnorme. 4 c. Teostavad ka jurisdiktsiooni. 1. Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, KOV ning ametiisikute poole, ning nendega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. Selline õigusvaidlus
annaabi.ee 
