kujutavas kunstis. Kandinsky ja tema rühmakaaslaste tööd mõjuvad enamasti rahutult, värvilaikude paigutuses ei paista valitsevat mingit mõistusepärast süsteemi. “Sinine ratsanik” pani aluse abstraktsionismi ekspressiivsele suunale . Samal ajal arenes Prantsusmaal kubismist teist tüüpi nn. konstruktiivne või geomeetriline abstraktsionism .Tsehhi kunstniku FRANTISEK KUPKA (1871-1957) tööd koosnevad peaaegu ühesugustest toon-toonis värvilaikudest. FERNAND LEGERI na ROBERT DELAUNAY teostes on kasutatud puhtaid spektrivärve ja kindla vormiga kujundeid. Kõige järjekindlamalt kaitses abstraktsionismi aga hollandlane PIET MONDRIAN(1872-1944), oli läbi teinud analüütilise kubismi, kuid jõudnud sellest range, täiesti abstraktse süsteemini. Ta tunnistas ainult sirgeid horisontaal ja vertikaaljooni, mille abil moodustatud ristkülikud jättis ta valgeks või värvis ühe põhivärviga-punase, kollase või sinisega.
kubismist teist tüüpi, nn. geomeetriline abstraktsionism. Sai alguse Kazimir Malevitsi ja Piet Mondriani loomingust, kus pearõhk on asetatud geomeetriliste kujundite kasutamisele ja maali läbimõeldud kompositsioonile. Esimeste seas jõudis kubismist abstraktsionismi tsehhi kunstnik Frantisek Kupka, kelle tööd koosnevad peaaegu ühesuunalistest toon-toonis värvilaikudest. Veel olulisemad olid mõned Fernand Legeri ja eriti Robert Delaunay teosed. Neis oli kasutatud puhtaid spektrivärvusi ja kendla vormida kujundeid. Robert Delaunay ,,Premier Disque" Kõige järjekindlamalt kaitses abstraktsionismi aga hollandlane Piet Mondrian, kelle arvates kubism ei söandanud minna loogilise lõpuni ega teinud kõiki järeldusi oma enese avastustest. Mondrian oli läbi teinud ka analüütilise kubismi perioodi, kuid jõudnud sellest range, täiesti abstraktse süsteemini
jõudu. Liikmeid huvitasid mitmesugused müstilised õpetused, mida nad püüdsid väljendada ka kujutavas kunstis. Taheti luua täiesti uus loodusest sõltumatu objekt, mis vastaks nende tunnetele. Sinine Ratsanik pani aluse abtraktsionismi ekspressiivsele suunale. Samal ajal kui Saksamaal sündis ekspressiivset tüüpi abstraktsionism, arenes Prantsusmaal kubismist teist tüüpi konstruktiivne või geomeetriline abstraktsionism. Kupka, Legeri ja Delaunay tööd koosnevad peaaegu ühesuunalistest toon-toonis värvilaikudest. Neis oli kasutatud puhtaid spektrivärvusi ja kindla vormiga kujuneid, nt risttahukaid või konstsentrilisi ringe. Mondrian (toetub Platonile, mille järgi nähtav maailm on tegelikkuse juhuslik ja kaootiline pealispind või vari. Selle taga asub tõeline või oluline tegelikkus. Mondrian on rangem kui Kandinsky. Loomingu põhielemendid on vertikaalsed jooned ning värvidest punane,
Skulptuur - realistlik, juhtivad prantslased Maillol ,,Õhk" ja Despiau, kujutas torsosid ja tegi naisakte. Maalikunst - Sõjaeelsed avangardistid säilitasid omapära, kuid hakkasid üha enam jäljendama nähatavat loodust. Bonnard ,,Naine puuviljadega". kodune elu. Vuillard - õhurikkad Pariisi vaated. Foovid(Dufy, Derain, Vlaminck) tegid maastikumaale Dufy ,,Kunstnik ja tema modell ateljees", Vlaminck ,,Valge maja". Rouault tegeles kristliku temaatikaga ,,Passioon". Legeri töödesse ilmusid inimesed, aga geometriseeritult. ,,Kolm naist (Suur eine)". Matisse - 1920. lähenes realismile. ,,Suur lamav akt". Braque kujutas esemeid äratuntavmalt kui kubismiperioodil. Picasso: lähenes 1920.datel realismile, hiljem pöördus tagasi sürrealismi poole. Hispaania kodusõja ajal rakendas sürrealismi poliitilisel eesmärkidel pliiatsijoonistus ,,Igor Stravisnki portree" Guernica ,,Kolm tantsijat". Modigliani ,,Karütatiid". ,,Punapäine naine ripatsiga".
annaabi.ee 
