metallkonstruktsioonide korral, temperatuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka masinaosade korral. Metallide ja sulamite joonpaisumistegur varieerub väga suures vahemikus ja on sulamite korral määratud eelkõige keemilise koostisega. 2.Teraste liigitus. Mittelegeer- ja legeerterased. Kooskõlas eurostandardiga EN 10020 liigitatakse terased kahte suurde gruppi: 1)mittelegeer- ehk süsinik- ja 2)legeerterasteks. Süsinikteraseid liigitatakse järgnevalt: a)süsiniku sisalduse järgi: madala süsiniku sisaldusega C = 0,08 ... 0,25%, keskmise süsiniku sisaldusega C = 0,3 ... 0,6%), kõrge süsiniku sisaldusega C > 0,6%; b)otstarbe järgi : süsinikkonstruksiooniterased C = 0,05 ... 0,65%
Terased Teraseks nim raua ja süsiniku sulamit milles on süsiniku 2,14%, mangaani 1%, räni 0,4%. (Raua sulamistemperatuur on 1535oC ja tihedus 7860 kg/m3, süsiniku sulamistemperatuur on 3400oC) Keemilise koostise järgi võib teraseid liigitada süsinikterasteks ja legeerterasteks. Kasutusotstarbe järgi võib teraseid liigitada tööriista ja konstruktsiooniterasteks. Teraseid iseloomustatakse oluliste näitajatega ja need oleksid: karastuvus, töödeldavus, keevitatavus, tugevus, kõvadus, sitkus, elastsus, plastilisus jne. Süsinik konstruktsiooniteras. Süsinik terased jagunevad süsinik konstruktsiooni-terasteks ja tööriistaterasteks. Konstruktsiooniterased jagunevad tavaterased, kvaliteetterased ja kõrgekvaliteetterased. Taandamisastme järgi toodetaks
ühendeid. Et saada erinevaid omadusi samale materjalile on vajagi materjale legeerida. Üks ja sama teras ei saaks töötada näiteks kiirlõiketerastena ja samas ka konstruktsiooniterastena, sest nende juures vajalikud on hoopis erinevad omadused. Sellepärast ongi vaja teada, mis elemendiga legeerides, mis omadused terastes muutuvad ja kuidas nende mõju avaldub terastele. Järgnevalt saamegi teada, mida nimetatakse legeerterasteks, kus neid kasutatakse, millest tulenevalt saame ka leida põhjuse, miks teraseid üldse legeeritakse ning legeerivate elementide mõjust 1. LEGEERTERASED (suur tugevus, eriomadused, kasutatakse kõikides teraste liikides) Terasteks nimetatakse süsiniku ja raua sulamit, milles on kuni 2,14% süsinikku, 1% mangaani ja 0,4 % räni. Nad leiavad üldjuhul kasutamist paljudes kohtades, masina- ja aparaadiehtuses,
suurene. Erinevate ja suurte süsiniku sisaldusega teraste tõmbediagrammis on erinevus selles, et neis ei esine voolavus piiri. 3. Terased Teraseks nim raua ja süsiniku sulamit milles on süsiniku 2,14%, mangaani 1%, räni 0,4%. (Raua sulamistemperatuur on 15350C ja tihedus 7860 kg/m3, süsiniku sulamistemperatuur on 34000C) Keemilise koostise järgi võib teraseid liigitada süsinikterasteks ja legeerterasteks. Kasutusotstarbe järgi võib teraseid liigitada tööriista ja konstruktsiooniterasteks. Teraseid iseloomustatakse mehaanikas oluliste näitajatega ja need oleksid: karastuvus, töödeldavus, keevitatavus, tugevus, kõvadus, sitkus, elastsus, plastilisus jne. 4. Malmid Malm on raua ja süsiniku(2,14...6,7%) sulam. Süsinik on malmis keemilise ühendina moodustades rauaga tsementiite või vabas olekus grafiidina. Sõltuvalt süsiniku olekust jaotatakse malmid järgmiselt:
· nad tõstavad ferriidi ja sellega terase tugevust, · nad avaldavad mõju muutustele terase termotöötlusel (austeniiditera kasvule, austeniidi lagunemisele ja läbikarastuvusele). 3) Konstruktsioonterased ja nende omadused. Kasutamine. Konstruktsiooniteraste all mõeldakse eelkõige masina- ja aparaadiosade ning metalltarindite valmis- tamiseks kasutatavaid teraseid. Keemiliselt koostiselt jagunevad konstruktsiooniterased nagu terased üldiselt mittelegeer- ja legeerterasteks. Süsinikkonstruktsiooniterased sisaldavad harilikult kuni 0,6% süsinikku ja need liigitatakse omakorda tava- ja kvaliteetsüsinikkonstruktsiooniterasteks. Esimesi kasutatakse profiilmetallina eelkõige metallkonstruktsioonide korral, millelt ei nõuta suurt tugevust (tõmbetugevus kuni 600 N/mm2) ega eriomadusi. Kvaliteetsüsinikkonstruktsiooniteraseid kasutatakse peamiselt masina- ja aparaadiehituses, kui on täpsemalt piiritletud nõuded keemilise koostise ja paremate
c) Foolium – paksus alla 0,2mm (külmvaltsitud) 1. Torud: a) Õmblusteta torud (valtsitud, tõmmatud); b) Keevistorud (pikiõmblusega, keerdõmblusega) 1. Erivaltstooted: perioodilised profiilid (muutuva ristlõikega latid), valtsid, rattad, kuulid jm. Keemiliselt koostiselt jagatakse terased mittelegeerterasteks (süsinikterasteks), legeerterasteks ja roostevabadeks terasteks. Mittelegeerterased ei sisalda legeerivaid elemente, kuid neid elemente võib sisalduda lisandeina kas juhuslikult või terase tootmisest tingituna (nt Mn ja Si sisaldus rauahapendi taandamisjääkidena jm). Võimalike lisandite sisaldus pea olema alla tabelis 1 toodud piirsisalduse. Tabel 1. Lisandite piirsisaldus mittelegeeterastes Element Al Bi Co Cu Cr Mn Mo Nb Ni Pb Se Ti V W
Parendamine Keskmine Suur Suurim KTMO (ausforming) Suur Suur Suurim MTMT (ausforming) Suurim Väikseim Keskmine Marforming suurim Väikseim Väikseim LEGEERTERASTE TERMOTÖÖTLEMINE Legeerterasteks nimetakse neid teraseid, milles teiste, peale raua, keemiliste elementide sisaldus ületab keskmise süsinikterastes, so. Mn >0,3- 0,7 %, Si >0,2- 0,4 %, P >0.01- 0,05 % S > 0,01-0,05 %. Peale nimetatud võib süsinikteras minimaalselt sisaldada lahustunud gaase- nagu hapnik, vesinik ja lämmastiku, või juhuslike lisandeid nagu vask, tsink, tina või teised metallid, mis sattuvad sellesse koos vanarauaga
tunud vesinik. See muudab terase hapraks. Lisaks masina- ja aparaadiosade ning metalltarindite haprusele soodustab vesinik terase valtsimisel ja valmistamiseks kasutatavaid teraseid. Keemiliselt sepistamisel mikropragude teket. Keevitamisel koostiselt jagunevad konstruktsiooniterased nagu mõjub vesinik kaasa pragude tekkimisele põhi- ja terased üldiselt mittelegeer- ja legeerterasteks. keevismetallis. Pinnakihi rikastamine vesinikuga Süsinikkonstruktsiooniterased sisaldavad harilikult (näiteks galvaan-pindamisel) soodustab samuti kuni 0,6% süsinikku ja need liigitatakse omakorda terase haprumist; eriti ohtlik on see terase tööta- tava- ja kvaliteetsüsinikkonstruktsiooniterasteks. misel kontaktis vesinikuga kõrgetel rõhkudel. Sellist Esimesi kasutatakse profiilmetallina eelkõige metall- nähtust tuntakse vesinikhaprusena
katsekeha ja tõuseb veel ülejäänud energia varal teatud kõrgusele h. Purustamiseks tehtud töö A leitakse valemiga A = G * l (H - h)[J] g vasara kaal; l pendli pikkus. Terased Teraseks nim raua ja süsiniku sulamit milles on süsiniku 2,14%, mangaani 1%, räni 0,4%. (Raua sulamistemperatuur on 1535oC ja tihedus 7860 kg/m3, süsiniku sulamistemperatuur on 3400oC) Keemilise koostise järgi võib teraseid liigitada süsinikterasteks ja legeerterasteks. Kasutusotstarbe järgi võib teraseid liigitada tööriista ja konstruktsiooniterasteks. Teraseid iseloomustatakse mehaanikas oluliste näitajatega ja need oleksid: karastuvus, töödeldavus, keevitatavus, tugevus, kõvadus, sitkus, elastsus, plastilisus jne. Süsinik konstruktsiooniteras. Süsinik terased jagunevad süsinik konstruktsiooni-terasteks ja tööriistaterasteks. Konstruktsiooniterased jagunevad tavaterased, kvaliteetterased ja kõrgekvaliteetterased
katsekeha ja tõuseb veel ülejäänud energia varal teatud kõrgusele h. Purustamiseks tehtud töö A leitakse valemiga A = G * l (H - h)[J] g vasara kaal; l pendli pikkus. Terased Teraseks nim raua ja süsiniku sulamit milles on süsiniku 2,14%, mangaani 1%, räni 0,4%. (Raua sulamistemperatuur on 1535oC ja tihedus 7860 kg/m3, süsiniku sulamistemperatuur on 3400oC) Keemilise koostise järgi võib teraseid liigitada süsinikterasteks ja legeerterasteks. Kasutusotstarbe järgi võib teraseid liigitada tööriista ja konstruktsiooniterasteks. Teraseid iseloomustatakse mehaanikas oluliste näitajatega ja need oleksid: karastuvus, töödeldavus, keevitatavus, tugevus, kõvadus, sitkus, elastsus, plastilisus jne. Süsinik konstruktsiooniteras. Süsinik terased jagunevad süsinik konstruktsiooni-terasteks ja tööriistaterasteks. Konstruktsiooniterased jagunevad tavaterased, kvaliteetterased ja kõrgekvaliteetterased
tunud vesinik. See muudab terase hapraks. Lisaks masina- ja aparaadiosade ning metalltarindite haprusele soodustab vesinik terase valtsimisel ja valmistamiseks kasutatavaid teraseid. Keemiliselt sepistamisel mikropragude teket. Keevitamisel koostiselt jagunevad konstruktsiooniterased nagu mõjub vesinik kaasa pragude tekkimisele põhi- ja terased üldiselt mittelegeer- ja legeerterasteks. keevismetallis. Pinnakihi rikastamine vesinikuga Süsinikkonstruktsiooniterased sisaldavad harilikult (näiteks galvaan-pindamisel) soodustab samuti kuni 0,6% süsinikku ja need liigitatakse omakorda terase haprumist; eriti ohtlik on see terase tööta- tava- ja kvaliteetsüsinikkonstruktsiooniterasteks. misel kontaktis vesinikuga kõrgetel rõhkudel. Sellist Esimesi kasutatakse profiilmetallina eelkõige metall- nähtust tuntakse vesinikhaprusena
annaabi.ee 
