Reastage tehnikas kasutatavad materjalide grupid selle omaduse järgi. Tihedus on aine mass ruumalaühiku kohta (kg/m3). Kergmetallid <5000kg/m³, raskmetallid >10000kg/m³, keskmetallid =5000...10000kg/m³ 1) Plastid 2) Komposiitmaterjalid 3) Metallid 4. Mis on legeerteras? Kirjeldage ühe legeerelemendi mõju terase omadustele. Legeerterased on terasesulamid, millele on lisatud legeerivaid elemente terase omaduste muutmiseks. Legeerivateks elementideks on ntks Cr, Ni, Mn, Mb, V, W, Co, Si. Volframi lisamisel terasele reageerib W süsinikuga ning selle tulemusena suurenevad terase kõvadus ja tugevus. Sellist terast kasutatakse kiirlõiketerasena, sest see suudab säilitada kõvadust ka väga kõrgetel temperatuuridel. 5. Mg +12 2)8)2) H 12 Tehke antud andmete alusel joonised. Millega on tegu? Metalli omadused, sulamid, kasutamine.
Pülometallurgilise protsessi algatamiseks puhutakse konverterisse puhast hapnikku. Hapnik oksüdeerib ahjutäidises olevat rauda, süsinikku jt. elemente. Süsiniku oksüdeerumisega kaasneb sulatise süsinikusisalduse pidev vähenemine. Läbipuhumine hapnikuga lõpetatakse sobiva süsinikusisalduse ja piisavalt madala kahjulike lisandite sisalduse (S, P) saavutamisel. Korduv sulatamisel lisatakse legeeritavaid komponente, et saada spetsiaalse eriomadustega terase marke. Legeerivateks komponentideks on kroom, nikkel, vanaadium ja volfram jt. Legeerivad elemendid avaldavad mõju terase struktuurile ja omadustele. Nad mõjutavad: raua polümorfse muutuse temperatuure A3 ja A4; ferriidi tugevust ja kõvadust, terase mehaanilisi omadusi, korrosiooni- ja kuumakindlust ja karbiidse faasi moodustumist. Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks, valtsmetalliks sorditeras, lehtteras (plekk), torud, spetsiaalsed valtstooted
10000 puhas Al 20000 Al-Cu-sulamid 40000-48000 Al-Si-sulamid 50000 Al-Mg-sulamid 70000 Al-Zn-sulamid Puhas alumiinium (1xxx) on kalestatav, Tal on hea töödeldavus, korrosioonikindlus ning elektrijuhtivus, Samas on tal halvad mehaanilised omadused, sest ta kõvadus pole kõige parem. Ta on keevitatav ning joodetav. Kasutusalad on näiteks toidu foolium, nõud toidu pakendamiseks, keemiatööstus. [3] Al-Cu sulamid (2xxx) legeerivateks elementideks on vask 3-6% ning Mg kuni 2%. Nad on termotöödeldavad, Toatemperatuuril ning kõrgematel temperatuuridel on neil head tugrvusomadused. Nad on mehaaniliselt liidetavad ning mõned sulamid on ka keevitatavad. Neid kasutatakse näiteks lennukitööstuses, autotööstuses ning liitmike tootmisel. [3] Al-Mn-sulamid (3xxx) sisaldavad 1-2% Mn ning on puhtast alumiiniumist umbes 15% tugevamad ning natuke parema korrosioonikindlusega. Nad on hästi vormitavad.
ferrosulameid. Need sisaldavad suuremal määral (üle 10%) räni, mangaani või kroomi. neid kasutatakse kõrgekvaliteedilise terase tootmiseks. Kuna malm on habras, siis püütakse selles süsinikusiaslduse vähendamisega saada tugevam ja elastsem sulam - teras. Teras on raua ja süsiniku sulam, milles on süsinikku vähem kui 2%. Kui teras sisaldab teisi elemente peale süsiniku, siis nimetatakse teda eriteraseks ehk legeeritud teraseks. Neid lisatavaid elemente nimetatakse legeerivateks elementideks. Igal lisandil on oma tähtsus: kroom annab roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, vanaadium suurendab tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks. Terase omadusi varieeritakse nende erineva termilise töötlemisega: kas lõõmutatakse (jahutatakse aeglaselt) või karastatakse (jahutatakse kiiresti). Nii kasutatakse eriteraseid vastutsrikaste autoosade, metallkonstruktsioonide, katelde, torude jne. valmistamiseks.
ja seal, kus on tähtis madal sulamistemperatuur. Liuglaagrid valmistatakse peale malmi ja pronksi ka spetsiaalsetest kergeltsulavatest sulamitest- babiitidest.Neid saab jagada kahte gruppi : tina -antimoni grupp ja plii-tina -antimoni grupp. Rasksulavad metallid ja sulamid Rasksulavate metallide hulka kuuluvad kõrge sulamistemperatuuriga metallid( W,Ta, Mo,Nb. V. Cr)Raskeltsulavad metallid on põhilisteks legeerivateks elementideks. Raskeltsulavate metallide ja sulamite tähtsamaks omaduseks on kuumustugevus.Vaatamata kõrgele sulamistemperatuurile on kõik rasksulavad metallid peale kroomi kergesti oksüdeeruvad kuumutamisel õhus. Väärismetallid ja sulamid Väärismetallide hulka kuuluvad hõbe, kuld, plaatina, pallaadium, iriidium, roodium. Väärismetallid kuuluvad kõik raskmetallide hulka, nad on hea elektri- ja soojusjuhtivusega ning väga plastsed
Need sisaldavad suuremal määral (üle 10%) räni, mangaani või kroomi. neid kasutatakse kõrgekvaliteedilise terase tootmiseks. Kuna malm on habras, siis püütakse selles süsinikusiaslduse vähendamisega saada tugevam ja elastsem sulam - teras. Teras on raua ja süsiniku sulam, milles on süsinikku vähem kui 2%. Kui teras sisaldab teisi elemente peale süsiniku, siis nimetatakse teda eriteraseks ehk legeeritud teraseks. Neid lisatavaid elemente nimetatakse legeerivateks elementideks. Igal lisandil on oma tähtsus: kroom annab roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, vanaadium suurendab tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks. Terase omadusi varieeritakse nende erineva termilise töötlemisega: kas lõõmutatakse (jahutatakse aeglaselt) või karastatakse (jahutatakse kiiresti). Nii kasutatakse eriteraseid vastutsrikaste autoosade, metallkonstruktsioonide, katelde, torude jne. valmistamiseks. Kuidas kunagi rauda saadi :
Väävli mõjul halveneb malmi valatavus ning seetõttu on väikevalandite korral väävlisisalduse ülemmääraks 0,08 %, suuremate valandite korral lubatakse kuni 0,1...0,12 % väävlit. Fosfor on malmides erinevalt terastest vedelvoolavust parandav lisand ning seetõttu lubatakse malmides teda ka rohkem kui terastes (0,1...0,2 %). Legeerivad lisandid malmis. Mõnevõrra kasutatakse ka malmi legeerimist, kuigi tunduvalt vähemas ulatuses kui terastel. Legeerivateks elementideks malmides on samad elemendid, mis terasteski, n.o. mangaan, räni, kroom, nikkel, molübdeen, vask jt. Lähtudes legeerivate lisandite mõjust grafiidi tekkele liigitatakse need kahte gruppi: - grafiidi teket soodustavad lisandid (Si, Ni, Al, Cu, Ti), - grafiidi teket takistavad lisandid (Mn, Cr, S, O2) Mangaan. Mangaan tõstab malmi tugevust ja kõvadust, mistõttu on ta põhiliseks legeerivaks lisandiks kulumiskindlates lible- ja keragrafiidiga malmides.
TiAl4Mn4 jt. nende tugevus on 700-900 MPa, plastsus 10-12% 2. Kõige enam kasutatakse kahefaasilisi ( α+ β ) struktuuriga sulameid, mis on termotöödeldavad ja suurema tugevusega ( Rm = 1000-1200 MPa) kui ühefaasilised sulamid. Legeerivateks elementideks on peale alumiiniumi V, Mo jt β -stabilisaatorid, näiteks TiAl6V4, TiAl4Mo4Sn2, TiAl5Cr jt. 3. Ühefaasilised β -stuktuurifa sulamid, näiteks TiMo10Zr5Si3 jt. sellised sulamid leiavad vähest kasutust, kuna on kallid ja suure tihedusega.
Väävli mõjul halveneb malmi valatavus ning seetõttu on väikevalandite korral väävlisisalduse ülemmääraks 0,08%, suuremate valandite korral lubatakse kuni 0,1...0,12% väävlit. Fosfor on malmides erinevalt terastest vedelvoolavust parandav lisand ning seetõttu lubatakse malmides seda ka rohkem kui terastes (0,1...0,2%). 2)Legeerivad elemendid Mõnevõrra kasutatakse ka malmi legeerimist, kuigi tunduvalt vähemas ulatuses kui terastel. Legeerivateks elementideks malmides on samad elemendid mis terasteski mangaan, räni, kroom, nikkel, molübdeen, vask jt. Lähtudes legeerivate kisandite mõjust grafiidi tekkele, liigitatakse need kahte gruppi: - Grafiidi teket soodustavad lisandid (Si, Ni, Al, Cu, Ti) - Grafiidi teket takistavad lisandid (Mn, Cr, S, O2) a)Mangaan (Mn) Mangaan tõstab malmi tugevust ja kõvadust, mistõttu ta on põhiliseks legeerivaks lisandiks kulumiskindlate lible- ja keragrafiidiga malmides.
misel. Raua magnetilised omadused sõltuvad raua Vanimaks kõvamagnetmaterjaliks on marten- puhtusest ja töötlemisviisist (tabel 3.5.). Puhta raua siidiks karastatud (nõelja kristallstruktuuriga) kasutamist vahelduvvoolusüdamikes piirab tema süsinik- ja legeeritud terased. Selline struktuur tekib suhteliselt väike eritakistus, mis pöhjustab suuri kiirel jahutamisel pärast kuumutamist. Legeerivateks - 86 - elementideks võivad olla nt. kroom, koobalt, volfram, mölübdeen, vask jne. Valamise teel toodetavatest kõvamagnetsulamitest on tuntumad alni (koostises alumiinium, nikkel, raud), alniko (alumiinium, nikkel, koobalt, raud), alnisi (alumiinium, nikkel, räni, raud). Suure koobal- disisaldusega (24%) alniko sulamit nimetatakse ka magnikoks. Tehnikas leiavad ka veel kasutamist mõned
annaabi.ee 
