B. Cu-Al, -Sn, -Pb jt sulamid 100% C. Cu-Ni sulamid 0% D. Cu ja teised elemendid peale Zn 0% 7. Mis on eeltingimuseks, et alumiiniumi sulam oleks termotöödeldav? Student Response Value Correct Answer A. legeerelemetide lahustuvuse muutus 0% B. legeerelementide minimaalne sisaldus 0% C. legeerelementide maksimaalne sisaldus 0% D. faasimuutus tardolekus 100% 8. Kuidas liigitatatakse mitteraudsulameid eelkõige töödeldavuse (neist toodete valmistamisviisi) järgi? Student Response Value Correct Answer A. Lõiketöödeldavad ja mittelõiketöödeldavad 0%
B. Terased ja 50% malmid C. Kõik -40% rasksulavad metallid D. Fe ja Fe 50% baasil sulamid Score: 10/10 7. Mis on eeltingimuseks, et alumiiniumi sulam oleks termotöödeldav? Student Correct Value Feedback Response Answer A. legeerelemetide 0% lahustuvuse muutus B. legeerelementide 0% minimaalne sisaldus C. legeerelementide 0% maksimaalne sisaldus D. faasimuutus 100% tardolekus Score: 0/10 8. Mis on tinapronks? Student Value Correct Answer Feedback Response A. Cu-Pb 0% sulamind B. Cu-Sn 100% sulamid C. Sn-Cu 0% sulamid D. Tina 0% baasil materjal
nitriiditavad. Karbiidid – keemilised ühendid, mille moodustavad legeerelemendid terases oleva süsinikuga. (karbiide moodustavad: Mn, Cr, W; ei moodusta: Si, Ni) Kõrglegeerterased – ühe legeerelemendi sisaldus üle 5% Roostevabad terased – kroomi sisaldus üle 10,5% Kiirlõiketerased - püsivaid kõvu karbiide moodustavaid legeerivaid elemente peab olema üle 5%. Struktuuri järgi normaliseeritud olekus eristatakse: Perliitterased – legeerelementide sisaldus 2...4%, õhus jahtudes ei karastu Martensiitterased – legeerelementide sisaldus 5...6%, karastuvad Austensiit- ja ferriitterased - kõrglegeerterased Värvlismetallid ja nende sulamid Liigitus tiheduse järgi: Kergmetallid, tihedus kuni 5,0 Mg/m3 (Mg, Al, Ti) Keskmetallid, tihedus 5,0-7,8 Mg/m3 (Sn, Zn, Cr) Raskmetallid, tihedus üle 7,8 Mg/m3 (Pb, Cu, Ni, W)
0,10% C, väävlit ja pliid kokku- 0,20% DIN 17350 – saksa tööriistateras W – tööriistateras Tööriista kvaliteedigrupp – number W järel (1-vääris, 2- kvaliteet) Madallegeerteraste puhul: Cr, Co, Mn, Ni, Si, W – koefitsent – 4 (jagad neljaga protsendi) Al, CU, Mo, Ti, V – Koefitsent – 10 (jagad 10ga) S (automaadi ehk masinaehitusteras – koefitsent – 100 Kõrglegeerteraste puhul: X – kõrglegeerterase tähis Legeerelementide sisaldus täisprotsentides Legeertööriistateras Märgitakse samuti nagu madal ja kõrglegeerkonstrukts (va EN) HS – kiirlõiketeras HS’i puhul arvus näitavad järjekorras – volframi, molübdeeni, vanaadiumi ja koobalti sisaldust täisprotsentides
Ferriidis lahustuvad: Si, Cr, Mo, V, W Austeniidis lahustuvad: Mn, Ni, Cu, Co Osa legeerelemente moodustab terases oleva süsinikuga keemilisi ühendeid – karbiide, mis muudavad terase kõvemaks. Mõne metalli (W, Mo, V) karbiidid muudavad terase ka kuumakindlaks. Karbiide moodustavad terases: Mn, Cr, W, Mo, V. (karbiidi moodustab osa legeerelemendist, ülejäänud osa lahustub rauas) Karbiide ei moodusta: Si, Ni, Al, Cu (kõik lahustub rauas) 8 LEGEERELEMENTIDE MÕJU TERASE OMADUSTELE Mn (mangaan)– legeerelemendiks sisaldusel üle 1%, annab kõvadust, tugevust, kuid üle 2% muudab tavalise terase rabedaks. 13% Mn teeb eriterase kulumiskindlaks, tagab kuumtöödeldavuse. Si – legeerelemendiks sisaldusel üle 0,5%, annab kõvadust, tugevust, üle 3% muudab terase rabedaks. 4% Si on vaja trafoterase jaoks, suurendab kuumustugevust. Cr – legeerelemendiks sisaldusel üle 0,5%, annab kõvadust, tugevust, vähendab sitkust. 12%
20) Automaat-kaarkeevitus püsiva (muutumatu) elektrooditraadi etteandekiirusega põhineb: kaarepikkuse isereguleerivusel. 21) Hapniku rõhk täisballoonis on Mpa (atm): 15 (150) 22) Kõverjooneliste õmbluste valmistamiseks suvalistes keevitusasendites sobib kõige paremini: käsikaarkeevitus paksukatteliste elektroodidega. 23) 300 mm paksuste teraslehtede põkkliite saamiseks sobib kõige paremini: elektronkeevitus 24) Süsihappegaasis keevitamiseks sobib kõige paremini järgmiste legeerelementide sisaldusega keevitustraat: Si ja Mn 25) Atsetüleeniballooni rõhk täidetult on Mpa (atm): 1,5-1,6 (15-16) 26) Karastuvate teraste keevitamisel külmpragude tekkimise vältimiseks on vajalik: tavalised keevitustehnilised võtted.. 27) Madallegeer- ja süsinikkonstruktsiooniteraste kõige odavamaks kaitsegaaskeevituse viisiks on: sulavelektroodiga keevitus süsihappegaasis (MAG-keevitus) 28) Keevitusgaasi balloonile kinnitatud gaasireduktori ülesandeks on: gaasi rõhu alandamine ja hoidmine
malmid ehk valgemalmid. · Kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus - grafiidiga malmid: Vaba grafiidiga malmid omakorda jagunevad vastavalt grafiidiosakeste kujust lähtuvalt: hallmalm (lamelse kujuga grafiit), kõrgtugev malm (kerajas grafiit) saadakse hallmalmi; modifitseerimisel magneesiumi, tseesiumi või teiste elementidega tempermalm (vaba süsinik esineb pesaja grafiidina), millest saadakse grafitiseerival lõõmutamisel valgemalmi. Legeermalmid jaotatakse legeerelementide järgi vastavalt kroommalm, ränimalm, jne. Malmi termiline töötlemine Malmi töötlemise eesmärgiks võib olla sisepingete kaotamine, süsiniku väljapõletamine, omaduste stabiliseerimine ja parendamine. Valatud detailide jahtumisel tekkivad neisse sisepinged. Valupingeid saab kaotada vanandamise või lõõmutamisega. Vanandamine võib kesta 3...24 kuud. Lõõmutatakse 500C 3...4 tundi. Malmi kulumiskindlust saab suurendada karastamisega
MadalLT-s leegerel-te sisaldus <5%. Margi algul näid.terase C-sisaldus 0,01%, selle järel – kõik legeerel-did vähenemise järjekorras, nende järel – ühe arvuga el-tide kesksisaldus. Legeerel-tide sisaldust näitav arv on saadud el-di susalduse %des korrutamisel tema koef-ga (k=4: Cr, Co, Mn, Ni, Si, W; k=10: Al, Cu, Mo, Ti, V; k=100: S (automaaditeras). 11. Eriterased e. kõrglegeerterased Kõrglegeerkonstruktsiooniterased. On kõigi legeerelementide sisaldus kokku >12% seejuures vähemalt üht elementi peab olema >5%. Kõrglegeerteraste puhul algab margi tähis tähega X, sellele järgneb terase süsinikusisaldus 0,01%-des. C-sisalduse arvu järel näidatakse kõigis terases olevate legeerelementide tähised, nende järel – samas järjekorras arvudega iga legeerel-di sisaldus täis%-des. Sisalduse korral <1% arvu ei märgita. DIN 17460 X 10 Ni Cr Al Ti 32 20 – Saksa kõrglegeerteras, mis sisaldab C=0,02%, Ni=32%, Car=20%, Al+Ti<1%.
Küsimus 25 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Parema pinnakvaliteediga ja täpsemate avade saamiseks kasutatakse järgmisi lõikeriistu ja lõikepinke: Vali üks: a. hõõritsaid ja puurpinke b. hõõritsaid ja freespinke c. treilõikureid ja puurpinke d. avardeid ja höövelpinke Küsimus 26 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Terase lõiketöödeldavus muutub süsinikusisalduse ja legeerelementide sisalduse kasvades: Vali üks: a. halveneb b. vähenevad lõikejõud ja lõiketemperatuur, järelikult paraneb c. paraneb d. ei muutu Küsimus 27 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Kaasaegsete arvjuhtimisega CNC lõikepinkide kasutamisel on tendentsiks: Vali üks: a. kasutada lõikevedelikke neid taaskasutamata ja regenereerimata b. võimalusel vältida lõikevedelike kasutamist c
Select one: a. toorikule antakse pöörlev pealiikumine,terale põikettenihe b. toorikule antakse pöörlev pealiikumine ja pikiettenihe c. toorikule antakse pöörlev pealiikumine, terale pikiettenihe d. toorikule antakse pöörlev pealiikumine, terale antakse pöörlev ringettenihe Question 17 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Terase lõiketöödeldavus muutub süsinikusisalduse ja legeerelementide sisalduse kasvades: Select one: a. paraneb b. halveneb c. vähenevad lõikejõud ja lõiketemperatuur, järelikult paraneb d. ei muutu Question 18 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Taylori valemi abil määratakse materjalide lõiketöötlemisel: Select one: a. detaili kalestunud pinnakihi paksus b. seosed lõikekiiruse ja töödeldava materjali mehaaniliste omaduste vahel c
teeb terapiirid hapramateks, need muutuvad pingekontsentraatoriteks. Kui suurendada noolutustemperatuur või selle kestus, struktuur tera sees ja piiril ühtlustub ja I- liigi rabedus kaob. II- liigi noolutusrabedus ilmneb ainult legeerterastes aeglasel jahtumisel peale noolutamist, kui teras samast temperatuurist 500- 550 0C jahutada kiiresti, siis see rabeduse liik ei teki. Rabeduse põhjuseks loetakse peened legeerelementide karbiidid, fosfiidid ja nitriidid, mis tekivad terapiiridel aeglasel jahtumisel, eriti terastes suure kroomi või mangaani sisaldusega. Teraste legeerimine rasksulavate metallidega- 0,2- 0,3 %Mo või 0,6- 1,0 %W vähendab selle tundlikus II- liigi noolutusrabeduse vastu, samamoodi mõjub ka kõrglegeerteraste kiirjahutus õlis või isegi vees peale noolutust. 2. TERMOTÖÖTLUSE TEHNOLOOGIA Termotöötluse tehnoloogiasse kuuluvad järgmised küsimused: - temperatuuri valik
kuumeneb rohkem kui elektrood. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel ühendatakse elektrood vooluallika plussklemmiga. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel on elektrikaar ebapüsivam kuid keevitatav detail kuumeneb vähem kui elektrood vastupidiselt päripolaarse alalisvooluga keevitamisele. Seega vastupolaarset alalisvoolu tuleks eelistada õhukese lehtmetalli keevitamisel. Samuti on see oluline legeerteraste keevitamisel (väheneb terases olevate legeerelementide väljapõlemine). Elektroodkeevitusega on võimalik keevitada terast (nii harilikku kui roostevaba) ja malmi aga ka mõningaid värvilisi metalle ning sulameid Käsikaarkeevituse tehnoloogia Enne keevitamise alustamist tuleb elektrood tagasivoolujuhe kontrollida tagasivoolujuhtme e. keevitatav detail kaarleek
14 Käsikaarkeevitus Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel ühendatakse elektrood vooluallika plussklemmiga. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel on elektrikaar ebapüsivam kuid keevitatav detail kuumeneb vähem kui elektrood vastupidiselt päripolaarse alalisvooluga keevitamisele. Seega vastupolaarset alalisvoolu tuleks eelistada õhukese lehtmetalli keevitamisel. Samuti on see oluline legeerteraste keevitamisel (väheneb terases olevate legeerelementide väljapõlemine). Elektroodkeevitusega on võimalik keevitada terast (nii harilikku kui roostevaba) ja malmi aga ka mõningaid värvilisi metalle ning sulameid 5. Käsikaarkeevituse tehnoloogia Enne keevitamise alustamist tuleb elektrood tagasivoolujuhe keevitatav detail kontrollida tagasivoolujuhtme e. kaarleek “massijuhtme” kinnitust.
Küsimus 19 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst file://localhost/C:/Users/Sants/Desktop/TT%C3%9C/2.%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:43:35 Test 5. Lõiketöötlemine Page 6 Terase lõiketöödeldavus muutub süsinikusisalduse ja legeerelementide sisalduse kasvades: Vali üks: a. ei muutu b. vähenevad lõikejõud ja lõiketemperatuur, järelikult paraneb c. halveneb d. paraneb Küsimus 20 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Automaattreipink erineb poolautomaatpingist alljärgneva poolest: Vali üks: a
Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel ühendatakse elektrood vooluallika plussklemmiga. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel on elektrikaar ebapüsivam kuid keevitatav detail kuumeneb vähem kui elektrood vastupidiselt päripolaarse alalisvooluga keevitamisele. Seega vastupolaarset alalisvoolu tuleks eelistada õhukese lehtmetalli keevitamisel. Samuti on see oluline legeerteraste keevitamisel (väheneb terases olevate legeerelementide väljapõlemine). KEEVITUSKAAR on kaarlahendus, mis tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metallaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumune. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. 6. Elektroodkeevitus, elektroodkeevituse olemus, keevituselektroodid. Keevituselektroodide liigitus ja tähistus.
annaabi.ee 
