haruldaste metallide kujul on hoopis suurema väärtusega. Kui juba NSVL, maavarade poolest kõige rikkam riik maailmas, kavandas mastaapseid kaevetöid Rakvere maardlas, siis on see tõestus selle kohta, et põhjust oli. 9. Eesti põllud on välja puhanud, n.ö keemiavabad, vähemalt hea põlluviljakusega. Maapiirkonnad on sisuliselt asustamata ja ideaalsed Euroühendriikide latifundiumi põllumajanduse käivitamiseks üleöö. Seepärast oligi peapõhjuseks, miks maareform uputati legalismi imelissse maailma, et ELga liitumise järel oleks maa korruptiivsuse haardeulatuses, sümboolse hinna eest angroo kokkuostmiseks välismaalaste poolt. 10. Meil on 2 016 600 ha metsa, puiduvaruga 277 milj. tm, aastase raiemahuga erinevate hinnangukriteeriumite alusel 59 miljonit tihu aastas. 11. Eestis on üks kahesajaviiekümnendik (!!!) kogu planeedi turbavarudest ca 1 miljon ha turbarabasid, millest aiandusturbarabasid kokku 100 000 ha. Eesti ja Läti aiandusturvas on aga
S. Puffendorf („De iure naturae et gentium) loob universaalse loomuõigusele põhineva õigussüsteemi, kujundab loomuõiguse õppedistsipliiniks. Suured kodifikatsioonid, mis on kantud loomuõiguse ideest, ilmuvad Preisimaal, Prantsusmaal ja Austrias. NT: Preisi üldine maaõigus (tsiviili, riigi, administratiivset, politsei, kiriku, kriminaalset), Prantsuse tsiviilseadustik (1804 – autoriteet loodusõigus; lubatud see, mis pole keelatud; siiski kehtib orjus; on legalismi idee – õigused ja kohustused ulatuvad pärisorjadeni, kohtunikele lisatakse sõltumatust, tugevdatakse eraomandi instituuti) jne Valgustusaja kodifikatsioonid sundisid taganema kasuistlikkusel. Õigusnorm omandas sotsiaalse normi tunnuseid, abstraktsust. Hakkas tekkima kuna elu muutus, ühiskond arenes. „Teeme normi, paneme koodeksisse ja rahu on majas.“ Narits 1.4. Ajalooline koolkond J. Thibaut nõudis Saksamaale loomuõigusel põhinevat ülemaalist seadustikku.
taheti ühtlustada riigi õiguseluühtlasi lisada uusi valitseja positsiooni tugevdavaid seadusi.Saksamaal Preisi Üldine Maaõigus 1794 . üldiseks jooneks legalismitaotlus. Usuti, et on lõplik, ei vajatõlgendamist. Seisused ja pärisorjus on alles, eraomandi tugevadamine, kohtunikule sõltumatuse lisamine.Seadustikust ja tema andjast ôhkub tugevat umbusku seaduse tôlgendajate ja kommenteerijate vastu. Osalt onselle tagajärjeks hoidumine uldklauslitest. Legalismi tugevdatakse tôlgendamise ja komenteerimiskeeluga ningpüüdega eemaldada ôiguselust advokaadid, kelle osatähtsust laienev kaubamajandus oli tôstnud.Pôhjus, miks advokaatide ja ôigusteadlaste môju kardeti, peitus pôhiliselt selles , et seadustik ise sisaldas endassuure hulga kompromisse. Ta on tüüpiline valgustatud ainuvalitsuse toode, mis polnud enam loodud jakostrueeritud ainuuksi ülemkalassi jaoks nagu absolutismiajal, vaid nii ulem- kui ka kesklassi silmas pidades.Seetôttu oli
, mis uhtlasi oli valgustuse pärmi najal kekinud, on Allgemeines Landrecht fur die königlichen Preussischen Staaten./ Preisi Uldine Maaôigus/ aastast 1794. Seadusti valmis Friedrich Wilhelm II ajal.Tema iseloomulikeks joonteks on legalismitaotlus, usk sellesse, et valminu on nii ammendav seadusteos, et ei vaja hiljem erilist tôlgendamist. Seadustikust ja tema andjast ôhkub tugevat umbusku seaduse tôlgendajate ja kommenteerijate vastu. Osalt on selle tagajärjeks hoidumine uldklauslitest. Legalismi tugevdatakse tôlgendamise ja komenteerimiskeeluga ning puudega eemaldada ôiguselust advokaadid, kelle osatähtsust laienev kaubamajandus oli tôstnud. Pôhjus, miks advokaatide ja ôigusteadlaste môju kardeti, peitus pôhiliselt selles , et seadustik ise sisaldas endas suure hulga kompromisse. Ta on tuupiline valgustatud ainuvalitsuse toode, mis polnud enam loodud ja kostrueeritud ainuuksi ulemkalassi jaoks nagu absolutismiajal, vaid nii ulem- kui ka kesklassi silmas pidades
annaabi.ee 
