Avalik administratsioon teostab korralduste andmisega haldusfunktsiooni. Üksikaktidega teostatakse individuaalset reguleerimist, üksikakt ei sisalda õigusnormi, kuid on vastu võetud õigusnormi alusel. Korraldus ja otsus on seega määratud kindlale arvule subjektidele. Kui õigustloov akt ei ammendu paarikordse täitmisega, siis õiguse üksikakt (haldusakt) ammendub ühekordse täitmisaktiga. MUU Eestis kasutatakse ka direktiive, juhendeid, korraldusi, käskkirju jne. Nende legaaldefinitsioone objektiivsest õigusest ei leia. Tuleb lähtuda põhimõttest, et lugeda määrusteks haldusakti teooriast lähtuvalt kõik need aktid, mis sisaldavad üldnorme (õigusnorme). § 154 – KOV otsustab kohalikku elu, selle volikogud ja valitsused võivad vastu võtta määrusi. Pädevust reguleerig KOV korralduse seadus. Tööõigus tunneb õiguse allikana kollektiivlepingut. Enamlevinud on käsitlus kollektiivlepingust kui eraõiguslikust lepingust, mis normatiivselt mõjutab kolmandaid. Kui
puudulike teadmiste tõttu kui ka eetilistel põhjustel. 3. Keskkonnaõiguse kesksed mõisted Keskkond- Keskkonna mõiste on suures osas kokkuleppe küsimus. Keskkonna määratlused saab jagada kaheks: reaal- ja legaaldefinitsioonideks. Reaaldef.-keskkond on füüsikaliste, keemiliste ja biootiliste faktorite (kliima, pinnas, elusorganismid) kogumit, mis mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab kokkuvõttes ära nende vormi ja ellujäämise. Legaaldefinitsioone on mitmeid: näiteks a) keskkond on nii õhk, vesi kui ka pinnas (Ühendkuningriigi 1990 a. keskk.kaitseseadus); b) keskkond on kui elus ja eluta loodus- ressurss, nagu õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted/ vastastikune mõju; vara, mis moodustab osa kultuuripärandist; maastiku iseloomulik element (Lugano keskkonnaalase tsiviil-vastutuse konventsioon a.1993). Järeldus: keskkonna
likke juhiseid riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele, avalik-õigusli- kele juriidilistele isikutele ning seaduse või selle alusel avalikke ülesandeid täitvatele eraõiguslikele isikutele (arhiivieeskirja p 209). Dokumendi- ja arhiivihaldus 3 Terminid ja määratlused Peatükk esitab juhises kasutatud põhilised erialaterminid ja nende määratlused. Määratlused ei kujuta endast legaaldefinitsioone (v.a seal, kus näidatud), vaid aitavad tekstist paremini aru saada. autentsus dokumendi algsete omaduste (sisu, struktuur ja kontekst) säilimine läbi aja andmekogu tarkvaraliste vahenditega loodud korrastatud andmete kogum arhiiv arhiivimoodustaja tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum
Lisaks ei selgu sageli seadusest mõne mõiste tegelik sisu – kui on jõutud sellise üldistustasemeni, kus samasuse kindlakstegemine raskendatud. Samas on loomulik, et on vastuolud õiguse üldise iseloomu ja sellest tuleneva mõistete ebatäiuslikkuse vahel, sest õigus peabki andma piisavalt üldised otsustamisreeglid. Siiski jagab Narits Eesti tegevjuristide muret selle kohta, et Eesti õiguskorras peaksid seaduste tekstid sisaldama rohkem legaaldefinitsioone, et praktikutel oleks kergem kiiresti muutunud ühiskondlike ja õiguslike suhete üle otsustada. 2) Kuna tänapäevased õiguskorrad on keerulised juriidilised süsteemid, pole põhimõtteliselt välistatud nn normide konflikti situatsioon. Normide konflikt tuleneb sagedasti asjaolust, et õiguskorra struktuur on hierarhiline (vähem õiguskorra horisontaalsest struktuurist ehk jagunemisest era- ja avaliku õiguse normistikuks).
annaabi.ee 
