Ka hüdrolüütiline happesus on metsamuldade huumuskattes suurem kui põllumuldadel (vastavalt 4-5 ja 2-3 cmol kg -1). Leetjate muldade neelamismahutavus on kõrge (keskmiselt piirides 15-20 cmol kg -1), kusjuures sellest lõviosa moodustavad neeldunud alused. Leetjate muldade küllastusaste on haritavates muldades ligikaudu 90+/- 5% ning looduslikes 78+/-5%. Liikuva alumiiniumi sisaldus võib probleemiks olla vaid mõningatel erandjuhtudel.Lämmastiku üldsisaldus on leetjates udlades keskmiselt 0,14-0,16%, süsinikusisaldus aga vahemikus 1,3-1,5%. Liikuva kaaliumi sisalduse poolest on rikkamad savilõimisega leetjad mullad. Mikroelementide sisalduse defitsiiti neil tavaliselt ei esine tänu nende rikkalikle keemilis-mineraalsele koostisele. Samas tähldatakse mitmete mikroelementide (boor, mangaan jt.) sisalduse vähenemist seoses eluvieerumise astme suurenemisega [2 lk 33]. 3.6 Leetjate muldade talituslikud iseärasused
Leostunud ja leetjad gleimullad on moodustunud karbonaatsetel lähtekivimitel, kusjuures keemine esineb kas Bw- või Bt – horisondis või lähtekivimis vahemikus 30-70 cm. Leostunud gleimulla kasvukohatüüp sõnajala, angervaksa, osja; leetjal gleimullal osja, tarna ja sõnajala kasvukohatüüp (Muldade väliuurimine 2013). Leostunud gleimuldades on orgaanilise aine lagunemine ja humifitseerumine intensiivsem ning orgaaniline aine ladestub mulda hästi lagunenud kujul (Mullateadus 2012). Leetjates gleimuldades, mis on mõõdukalt happelised, on bioloogiline aktiivsus väiksem. Looduslikud leostunud ja leetjad gleimullad on heaks reserviks haritava maa laiendamisel (Mullateadus 2012). Nende võimalik viljakus säilib suhteliselt hästi ka ebakvaliteetselt tehtud kultuurtehniliste tööde korral. Vajavad kuivendamist mitte ainult põllumajanduskõlvikutel, vaid ka metsamaadel (Eesti mullastik 2011). Keskmise lõimisega kuivendatud leostunud ja
Eraldi horosonti ei moodustu. Küllastumine- mullahorisontide rikastumine CA ja MG hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. Mullaprofiilis ei kajastu e horisonti ei teki. pH üle 6,0, siis muld on külklastunud. Leostumine- mulla karbonaatide lagunemine ja lagunemisel mood vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast või ümberpaiknemine alumistesse kihtidesse. Esineb rähkmuldades, leostunud ja leetjates muldades. Horisonti eiraldi ei moodustu. Lessiveerumine- eluvioakumulatiivne protsess, kus ibe, peen tolm ja savi paigutatakse ülemistest kihtidest alumistesse ilma keemiliste muutusteta. Vaja: savi olemasolu, laskuv veeliikumine, filtratsioon peal olema võimalik, kerge lõimis ja neutraalsed tingimused. Toimub: mulla pindmistes kihtides, muld käitub kui sõel: üks kiht vaesub teine rikastub. Tekib: A horisondi all tekib heledam savist vaesunud El horisont edasi pruun Bt.
0 30.0 Huumuse sisaldus % 25.0 Huumusekatte tüsedus 20.0 cm 15.0 10.0 5.0 0.0 Joonis 10. Huumuskatte tüseduse ja huumusesisalduse võrdlus leetjal mullal Üldiselt on leetjates põllumuldades keskmisehuumuslik huumuskate, metsamuldadega võrreldes on see väiksema huumusesisaldusega (2,4-2,8%). Uuritava mulla keskmine huumusesisaldus jääb 1-3% vahele. Graafikut (Joonis 10) vaadates võib järeldada, et mida väiksem on huumushorisondi sügavus, seda väiksem on ka huumusprotsent. Vaadeldava mulla A-horisondi sügavus ulatub 20-33 cm-ni, jäädes üsna ebaühtlaseks, ilmselt on põhjus maaharimises. [4] Tabel 1
annaabi.ee 
