Halliste vallas, Mulgi külas, Lilleorus. Kasvatatakse lambaid ja munakanu ning toodetakse liha. 6. PRIA 2015 aasta andmetel on püsirohumaa kohustuslik 2,06 ha maad. (http://www.pria.ee/et/Registrid/Pusirohumaade_sailitamine). Kogu põllumasiivist moodustab see 28% 7. Põllumassiivil on enamlevinud mullad Gleistunud kahkjas leetunud muld – LPg ja Kahkjas leetunud gleimuld - LPG. Vähem on kahkjat leetunud muld – LP, Leostunud ja leetjat gleimulda – Go ja GI. Muldade täpne iseloomustus on välja toodud tabelis 1. Tabel 1. Põllumassiivi mullastik Mul Mulla Lõimis Lõimis Huumushori Pindala( Muldade d nimetus 2 sondi ha) % tüsedus LP Kahkjas leetunud v°_1sl40/v°_1ls_ v°_1ls 20-25 4,1000ha 55,86%
vastutav Aet Konts. Hoone asub Hiiumaal, Käina vallas, Männamaal. Kasvatatakse lambaid ja veiseid ning toodetakse liha ja piima. 6. PRIA 2010 aasta andmetel on püsirohumaa kohustuslik 3,51 ha maad. (http://www.pria.ee/et/Registrid/Pusirohumaade_sailitamine). Kogu põllumasiivist moodustab see 90,93 %. 7. Põllumassiivil on enamlevinud mullad rähkne gleimuld ja gleistunud nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld. Vähem on leetjat gleimulda. Muldade täpne iseloomustus on välja toodud tabelis 1. Tabel 1. Põllumassiivi mullastik 2 Muld/Näitaja Gk,Go Lk(I)g Gk Gl Mulla osakaal Gk – 70 % 100 % 100 % 100 % Go – 30 %
Leetjas mulla kasutussobivus: sobib enamus taimedele nagu oder, rukis, nisu, kaer, lina, põldhein, segatis, mesikas, hernes, söödajuurvili ja kartul. Sama käib ka leostunud muldadega. Õhuke paepealne mulla ja rähkmulla kasutussobivus: sobivad kasvatamiseks oder, lutsern ja mesikas, kasvatamiseks ei sobi tatar ja lina. Kuna põllumassiivil on umbkaudselt 45% leostunud muld, mis on Eesti viljakam muld ja mulla kasutussobivus on küllaltki suur ja leetjat mulda on põllumassiivil 34%. Sellest järeldades on põllumassiivi kasutussobivus mitmekülgne. Muldade boniteet Ko kolm boniteeti on 61; 72; ja 65, nende keskmine on 66. KI boniteedid on 57 ja 58, nende keskmine on 57,5. Agromelioratiivseid võtteid Sellel põllumasiivil tuleks teha kivikoristust, väetamist ja teatud kuudel oleks vaja niisutada. Põllumassiivi metsastamine Põllumaade metsastamine on keeruline, kuna põllumaade ja metsade füüsikalised ja
koostisega heintaimede segu. Rohumaana kasutamisel ei vaja need mullad üldjuhul kuivendamist ja kaetus rohukamaraga tagab iga-aastase küllaldase rikastumise orgaanilise ainega ning huumuskatte struktuurse paranemise. [2] [3] Põllumassiivi metsastamine Valdav osa põllumaast koosneb gleistunud leetjast mullast ja gleistumistunnustega näivleetunud mullast. Lisaks mõned hektarid gleistunud näivleetunud mulda, leostunud- ja leetjat gleimulda. Juhul kui tegu oleks metsaga, siis neil muldadel esineksid järgmised metsakasvukohatüübid: naadi, jänesekapsa-mustika, osja, tarna, angervaksa ja sõnajala. Gleistunud leetjatel muldadel kasvavad metsad kuuluvad naadi kasvukohatüüpi. Tegemist oleks kõrge tootlikkusega salu- ja laanemetsadega. Puistutest domineeriksid kuusikud ja männikud, niiskematel muldadel on ülekaalus kaasikud ja kuuse-lehtpuu segametsad. Hõredas
Kõik mullad olid lõimise poolest kerged ning reaktsioonilt kuulusid nõrgalt happeliste kuni aluseliste hulka. Sarnasuseks oli veel põllu- ja rohumaakaevel Bw-horisondi ning A-horisondi oemasolu. Ühise joonena oli kõigis muldades keemine, mis tähendab, et nad olid ka karbonaatsed. Põllu ja niidu sügavkaeve mulla huumuskate oli keskmise huumusesisaldusega, kuid metsakaeve muld oli pigem madala huumusesisaldusega. Nii leetjat kui ka nõrgalt erodeeritud mulda võib kasutada maaharimiseks, kuid Ke mullal on soovitatav minimeeritud harimine, samas kui Gk mullale on parim valik metsastamine või rohumaa rajamine. 29 Kasutatud kirjandus 1. Astover, A. Kõlli, R. Kukk, L. Tamm, I. Tartumaa maaressurss. http://www.tas.ee/files/Tartu_maaressurss_loplik.pdf 25.09.2015 2. Astover, A. Ilumäe, E
annaabi.ee 
