Rabajärvedes leidub nii hauge kui ka ahvenaid, Suurematele haugidele on väiksed ahvenad tavaline toit. Samas konkureerivad haug ja ahven toidu ja elupaikade pärast. Rästik ja rabakonn on tavalised raba elanikud, rabakonnad on rästikute tavaliseks toiduks. konkurents Warnstrofi turbasammal ja kitsaleheline turbasammal on kaks paljudest turbasammaldest, kelle koduks on rabad, nad konkureerivad peamiselt toiteainete ja elupaikade pärast Uruhiir ja leethiired konkureerivad rabades, olles sarnaste eluviisidega, toidu ja elupaikade pärast. Rästik ja nastik on rabades elutsevad roomajad, kes konkureerivad toidu ja elupaikade pärast (söövad võiksemaid imetajaid ja kahepaikseid) Rohukonn ja rabakonn toituvad mõlemad peamiselt putukatest ja konkureerivad peale toidu ka elupaikade pärast, kuigi rohukonna leviala on laiem. Ahven ja haug on pea ainukesed raba veekogudes elavad kalad, mõlemad on
Ka poegade arv on imetajatel erinev - see sõltub looma suurusest. Väikestel loomadel sünnib palju poegi, suurtel sageli vaid üks. Vastsündinud poegi toidetakse piimaga, mis tekib piimanäärmetes. Vastsündinud loomad on väga erineva arengutasemega. Kiskjate pojad on algselt enamasti abitud, paljad ja pimedad. Rohusööjate pojad on sündides karvased ning nägijad ja võivad paari tunni möödudes iseseisvalt emale järgneda. Imetajad saavutavad suguküpsuse erinevas vanuses: näiteks leethiired ühekuuselt, ninasarvikud aga alles kahekümne aastaselt. Tähtsus looduses-mõjutavad taimestikku, tähtsad tarbijad toiduahela igas lülis. Tähtsus inimestele-toiduks, koduloomad, peetakse jahti, töö- ja veoloomadena, tooraine tööstusele, nahast valmistatakse jalatseid, kotte jm esemeid, karusnahk, katseloomadena, lemmikloomadena, hävitavad kahjureid, rikuvad või hävitavad inimese toitu, inimesele ohtlikud nakkushaigused levivad imetajatele. SELGROOTUD LOOMAD
Maapinnal liigub leethiir edasi hüpetega. Ta võib tegutseda samahästi nii päeval kui öösel, kuid on täheldatud, et aktiivsus on suurem pimedas. Leethiir sööb teistest meie hiirtest enam taimede rohelisi osi, ka seemneid, juurikaid ja isegi seeni. Loomsest toidust eelistab ta vaid putukaid. Talvel lume all liikudes sööb leethiir ka samblikke. Talveks kogub leethiir omale ka tagavarasid, kuid need on enamasti väikesed. Leethiired sigivad suvel, aprillist oktoobrini ning selle aja jooksul saab emasloom maha keskmiselt 2 (vahel 3...4) pesakonnaga, mis koosneb 1...10 (tavaliselt 5...6) pojast. Pojad on sündides pimedad ja paljad, ning ema toidab neid piimaga 2 nädala vältel. Silmad avanevad neil juba 10. elupäeval ning suguküpseks saavad noored juba 1 kuu vanuselt. Leethiire eluiga looduses on 1,5...2 aastat, eriti heades tingimustes 3 aastat.
(looduskatastroofid). Kuigi tihedusest sõltumatutel teguritel võib olla suur mõju populatsiooni suurusele, aitavad nad harva kaasa populatsiooni stabiliseerimisele kandevõime ümber. Samas võivad tihedusest sõltumatud tegurid võimendada tihedusest sõltuvate tegurite mõjusid populatsiooni suurusele. Lisaks: 1. Tsüklilisi populatsioone on leitud väga paljudel pisinärilistel, kokku vähemalt 50 liigil. Nende seas on uruhiired, leethiired, lemmingud, hiired, mügri, ondatra, suslikud, jänesed, küülikud jne. Näiteks Eestis elavatest pisiimetajatest peaaegu kõigil on kusagil nende areaali piires andmeid tsüklilisuse kohta (peale näriliste ka karihiirte ja pisikiskjate kohta). 2. Sama liigi ühed populatsioonid võivad olla tsüklilised, teised mitte. Kui Skandinaavias on uruhiirte ja leethiirte arvukus valdavalt tsüklilises muutumises, siis
annaabi.ee 
