· Kirivööd olid naiste piduliku rõivastuse osa. LASTE KÄSITÖÖ lapsed õpetati maast madalast käsitööd tegema. Seeläbi kandusid tehnilised võtted ja kaunistamisviisid vahetult vanematelt lastele. Ühelt sugupõlvelt teisele. Kinnistusid käsitöötraditsioonid. · Tüdrukud oskasid juba 10 aastaselt teha lihtsamaid töid (vöö kudumist, varrastega kudumist), 12 aastastele hakati õpetama kanga kudumist. Enne leeritamist pidid naised oskama lihtsamaid naiste käsitöid. · Poisid omandasid juba varakult puutööga seonduvad käsitööoskused. Poisid olid abis talumajapidamise vajalike tööde juures. · 19. sajandil vähenes käsitöö maht, mille tingisid: 1) rändkaupmehed 2) linnastumine tarbeesemed osteti linnast 3) industrialiseerimine võimaldas osta tarbeesemeid 4) traditsioonilised oskused taandusid tööd tehti kaasaegsete töövahenditega
Sagedamini riie vöökohalt kurrutati ja värveldati. Nii sai põll ülevalt kitsam kui alt. Pidulik põll oli kaunistatud pilu, võrkpitsi, tikandi ja narmastega. Tihti kasutati sinise-punasega ristpistetikandit. Kõige kaunimatel peopõlledel võis rikkalik kaunistus täita 1/3 põlle pikkusest ja see tikiti kas ühe- või mitmevärviliste lõngadega. avaliselt oli põll naise perekonnaseisu tunnus. Mõnede andmete järgi kandnud Tarvastus põlle ka neiud, kuid alles pärast leeritamist. Tarvastu vööd olid tavaliselt kitsamad kui Viljandist põhja pool kantud vööd. Need kooti valgest linasest niidist ja villasest lõngast korjatud kirjadega. Vanemate vööde värvides domineerisid sinine ja madarapunane, hilisemais oli ülekaalus ere aniliinpunane. Viljandimaa ja Mulgimaa eripäraks rahvarõivas on mulgirätt. Seda eripärast tanu- rätikut võib õigusega pidada 19. sajandi Viljandimaa omapäraks. Levinud arvamuse kohaselt oli see tanutüüp varem kasutusel üle Eesti
· Valisime grupitöö teemaks pulmad sellepärast, et pulmade planeerimine on üks suur planeerimine ja seda tehakse üks kord elus kui hästi läheb. Pulmad on kahe inimese vaheline suurüritus. Kui kaks inimest on üksteist leidnud, armuvad ja armastavad üksteist, siis nad otsustavad kihluda ja seejärel abielluda. Võimalik on teha registreeritud abielu või kiriklik laulatus. Kiriklik laulatus eeldab mõlemapoolset ristimist ja leeritamist. Kui neid asju ei ole läbitud või üks pool keeldub seda tegemast, siis ei ole võimalik kirikus abielluda. Pulmad on väga õõnelik üritus. Kaks inimest seovad ennas omavahel ja annavad vande elada nii heas kui halvas kuni surmani koos. 3 [Pulma] eelarve Kulud
-Meetodid tõe välja selgitamiseks: veekatse ja tulise raua sulatamine -Tegelikud tagamaad: pealekaebamine, vihavaen, riigi ja usu vastane tegevus -Karistati: põletamine tuleriidal, peksmine ja häbipost 23) LIIVIMAA KINDRALKUBERNERIL TULEB ROOTSI KUNINGALE ANDA ARU EDUSAMMUDEST TALURAHVA HARIDUSE VALLAS POOLA AJAST KUNI AASTANI 1689. KOOSTA ETTEKANDE KAVA -Forseliuse õpetajate seminar -Hakatakse talurahvakoole rajama -Ülikool. Sealt tulevad haritud kirikuõpetajad. Emakeelsed jutlused -Leeritamist sai teha kodus, kodus õppida -Forselius lasi veerida aabitsast. Esimene aabits Forseliuselt 24) MILLEGA JÄID EESTI AJALUKKU: - Johan Skytte - Liivimaa kindralkuberner, temast saab ülikooli asutaja. - Andreas Virginius – 17.sajandi lõpu poole tõlgib uue testamendi Lõuna-Eesti keelde. - B.G.Forselius – Õpetab välja terve lennu koolmeistreid. Kirjutas esimese aabitsa. Vanakirjanduse looja. - H.Stahl – Esimene eesti keele grammatika. Esimest korda eesti keeles usuõpetus
• Vöökudumine- Kunda kultuurist • Kirivööd olid naiste piduliku rõivastuse osa. Laste käsitöö TÜDRUKUTE TÖÖD • Lapsi õpetati maast-madalast käsitööd tegema. • Kandusid tehnilisedvõtted vanematelt lastele, ühest sugupõlvest teisele ja kinnistusid käsitöö traditsioonid. • Tüdrukud (10.a ) oskasid vöidkududa, varrastega kududa, • 12. a oskasid kangast kududa • Enne leeritamist pidid oskama lihtsamaid naiste käsitöid POISTE TÖÖD • Poisid omandasid varakult käsitöö oskused, mis olid puutööga seonduvad. • Olid abis ka talupidamise vajalike tööde juures. • 19. sajand on pöördeline sajand, vähenes käsitöö maht, mille tingisid: • Rändkaupmehed- • Linnastumine- • Industrialiseerimine- mis võimaldas tarbeesemeid osta, puudus vajadus ise
annaabi.ee 
