Nimelt hakati talupoegade koormisi määrama vakuraamatuga, mis ühtlustas koormised ja välistas maksude meelevaldse tõstmise. Veel anti talupoegadele luba oma isandate peale kaevata, mis andis talupoegadele tõukejõudu õigluse nõudmiseks. Loomulikult tasub märkimist ka Eesti – Rootsi viljaäri. Eesti vili oli tol ajal hinnatud ja tõhus kaubaartikkel, mida vahetati ka teiste kaupade vastu. Rootsi aeg muutis mitmeid faktoreid ka usu- ja haridusmaastikul. Inimesi õpetati leerikoolis lugema ja kirjutama. Rootsi aja lõppedes oli eestlaste lugemisoskus juba märkimisväärselt kõrge. Mees nimega Heinrich Stahl koostas esimese eesti keele grammatika, mis aitas eesti keelel ühtlustada. Seni maani kõneldi eesti keelt eri paikades eri moodi. Veel võimaldas grammatika loomine keelt paremini õppida ja mõista. Rootslased tõid Eestisse ka ajakirjanduse, kui hakati ilmutama saksakeelset nädalalehte. Rootsi ajale võlgneme suure tänu koolide loomise eest
patukustutuskirjade müügi vastu. Luterlus ei pea kirikut ja vaimulikkonda Jumala ja inimeste vahendajaiks. Iga kristlane on iseenda preester. Luterlikus kirikus lihtsustati jumalateenistuskorda. Jäid vaid emakeelne jutlus ja laulmine ( oreli saatel või ilma). Kaotati kloostrid, munga- ja nunnaseisus, pühakute ja pühapiltide austamine, paastude ja palverännakute nõue. Et saada täieõiguslikuks kiriku liikmeks, tuleb läbi teha leer. Enne leeri õpitakse nn leerikoolis tundma tähtsamaid usutõdesid. Ainult leeritatud luterlased saavad osaleda armulaual, ainult neid võib laulatada ning ainult nemad võivad olla ristivanemaiks ( vaderiteks). Luterlus on küll protestantismi suurim, kuid mitte ainuke haru : 1. Käremeelsemalt kui Luther töötasid usupuhastuse heaks Zürichi jutlustaja Jean CALVIN. Õpetused said aluseks r e f o r m e e r i t u d ehk k a l v i n i s t l i k e l e kirikutele. Jumalateenistust lihtsustati otsustavalt
Jeesuse ristisurma ei tule mitte taga nutta, vaid seda korrata. 4 ,,Senini on filosoofid ainult maailma tõlgendanud, kuid teda tuleb muuta.". ,,Die Philosophen haben die Welt nur verschieden interpretiert; es kommt aber darauf an, sie zu verändern.". (Marx 1845). 8 Minu isiklik nietzcheaanlik ärkamine toimus luterlikus leerikoolis. Kirikuõpetaja oli dekaloogi ümberseletamisel jõudnud kuuenda käsuni: ,,Sina ei või tappa". Peale käsu sisu põgusat lahkamist küsis kirikuõpetaja: ,,Aga kas sellele käsule on erandeid olemas?". Ja vastas ise: ,,No kui ikka suur rahvas tungib kallale väiksele, siis väiksel rahval on kodumaa kaitsel lubatud seda käsku murda. Seda ikka...".... Nietzsche katse luua super-individualistlikku maailmakäsitlust, mis omakorda ühtiks
· hariduse vajadus ülepea · vanemate vastutus laste harimise eest · riigi vastutus oma alamate harimise eest. Humanismi ja reformatsiooni ideed andsid uue tõuke perekonna kõlbeliste aspektide rõhutamiseks ja süvenemiseks. Kõige olulisem oli kristliku perekonna väärtustamine. Tugevnes perekonna moraal. Kirikuõpetaja kõneleb pidevalt ja agaramalt laste õige kasvatamise ja õpetamise vajadustest. Ta kontrollib laste teadmisi koolis ja leerikoolis. Luteri usu kirikupastorist saab õpetaja, keda selle nime all tuntakse tänapäevani välja. KRISTLANE. JESUIIT Kirikutegelastele oli selge, et tuleb säilitada katoliiklus, seda laiendada, pöörata tähelepanu haridusele. Algas vastureformatsioon. 18 Jesuiitide ordu suutis öelda kaaluka sõna religiooni tugevdamiseks ja reformimises ning lõi oma aja parima haridussüsteemi Euroopas.
kihelkonnakool(väikeste mõisade lastele) · Kehtis vaid LM mandriosas III Saaremaa · 1784 hakati nõudma koolide asutamist mõisades IV Eestimaa · Luteri kiriku talurahvakoolikava esitati maapäevale 1768: - Lükati tagasi rahapuuduse tõttu · 1786 asehalduskorra ajal(G. v Browne) laiendati LM koolipatent EM-le ja 17-aastased pidi käima leerikoolis Tulemus: · 1780ndate lõpus oli eestlaste alal ligi 550 talurahvakooli: - Järgmise sajandi alguses taandareng · Uus jõudne areng peale pärisorjuse likvideerimist kui talurahvakoolide asutamine ja ülalpidamine läks maakondadele · Pärustp-de hulgast pärit koolmeistritest hakkas kujunema kaader, mis mängis olulist rolli rahvusliku liikumise mobiliseerumises 19 saj II poolel.
annaabi.ee 
