silmi. Sümptoomideks on nahahaavandid, paralüüs, nahatundlikkuse kadu (võib end ära kõrvetada), sõrmede, varvaste ja nina äralangemine, pimedaks jäämine. · Mycobacterium leprae kandub inimeselt inimesele üle hingamisteede kaudu piisknakkusena ja nahavigastuste kaudu. · Bakterirakud kasvavad makrofaagides ja närvirakkudes (rakusisesed parasiidid!). · Maakeral on umbes 12 miljonit leeprahaiget (peamiselt Aasias, Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas). Eestis oli 1993. aastal 28 leeprahaiget. · M. leprae on aeglase kasvuga (generatsiooniarg ca 12 päeva, vist kõige pikem generatsiooniaeg bakteritel) ja eelistab madalamat temperatuuri (ca 30 kraadi). · Seetõttu kasvab hästi seal, kus kehatemperatuur on madalam, nagu nahal. · Rakukesta glükolipiidid kustutavad hapnikuradikaale ja võimaldavad baktereil ellu jääda ja paljuneda makrofaagides.
ravi · Morfoloogia. Meenutavad TBC tekitajat. Morfoloogiliselt saledad, kergelt kõverdunud pulgad, esineb ka teralisi ja hargnevaid vorme. Algmaterjalis paralleelsete pakettidena. · Füsioloogia. Kunstlikel söötmetel ei kasva. Kasvavad katselooma organismis - Lõuna- Ameerikas vööloom ehk armadill. Generaliseerunud leepra areneb 18-35 kuu jooksul. · Epidemioloogia.Maakeral on umbes 12 miljonit leeprahaiget. Leepra levib õhu kaudu ja kontakti teel. Haigestub ainult vastuvõtlik kontingent peale pikemaajalist kontakti haige inimesega. · M. leprae on obligatoorne rakusisene parasiit, mis levib nakatumiskohalt lümfo- ja hematogeensel teel. · Leepra kemoteraapia on pikaaegne, kombineeritud ja sõltub leepra vormist Leepra ravis on kasutusel rifampitsiini ja dapsooni kombinatsioon, millele lepromatoosse vormi korral lisatakse klofasimiin
instrument. Slummides töötatud aastate jooksul olen kogenud, et just kõige vaesemad teavad kõige paremini, mis on inimväärikus. Nende peamiseks probleemiks ei ole mitte rahapuudus, vaid see, et neilt on võetud inimeseksolemise õigus, armastus" (Kurg, 1998: 102). Ema Teresa jõud tulenes tema usust. Nunnaordu realiikmena on ta saanud tulevikulootuste eestkostjaks kõigile inimestele. Kord vaadanud Ameerika ajakirjanik pealt, kuidas ema Teresa peseb leeprahaiget, ja nentinud:"Midagi niisugust ei teeks ma miljoni dollari eest ka mitte." Ja ema Teresa vastanud: ,,Raha eest ei teeks seda minagi. Ma teen seda jumalaarmastuse pärast ja selle haige pärast, kes kannatab". (Sichtermann, 2004: 252). Ema Teresa oma biograafias meenutab: ,,Kord leidsin tänavalt lapse ja tõin ta meie lastekodusse. Pesin ta puhtaks ja andsin puhtad riided selga. Mõne päeva pärast jooksis laps minema
siis bakterite eraldumine lõpeb keskmiselt 2-4 nädala pärast, inimene saab koju minna, aga ravimist tuleb jätkata vähemalt aasta. Leepra. e. pidalitõbi (põhjustaja M. leprae). Bakterrakud kasvavad naharakkudes ja põhjustavad haavandeid ja kudede kärbumist. Raskematel juhtudel kahjustuvad ka perifeersed närvid ja häirub motoorne funktsioon. Hoolimata arvamusest ei ole pidalitõbi väga nakkav. Nakkab ilmselt otsekontaktiga. Maakeral on umbes 12 miljonit leeprahaiget (peamiselt Aasias, Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas). Eestis oli 1993. aastal 28 leeprahaiget. M. leprae on aeglase kasvuga (generatsiooniaeg ca 12 päeva) ja eelistab madalamat temperatuuri (ca 30 kraadi). Seetõttu kasvab hästi seal, kus kehatemperatuur on madalam, nagu nahal. Rakukesta glükolipiidid kustutavad hapnikuradikaale ja võimaldavad baktereil ellu jääda ja paljuneda makrofaagides. Klass CLOSTRIDIA Suhteliselt kirju rühm
annaabi.ee 
