Füüsikalised omadused: Molekulaarmass 10-150 tuh.; tihedus 1,35-1,43 g/cm³. Klaasistumistemperatuur 75-80C (kuumuskindlatel markidel kuni 105C), sulamistemperatuur 150-220C. Raskesti kuumutatav. 110- 120C temperatuuri juures kaldub lagunema eraldades kloorset vesinikku HCl. Lahustub tsükloheksanoonis, tetrahüdrofuraanis, dimetüülformamiidis, diklooretaanis, piiratult bensoolis, atsetoonis. Ei lahustu vees, piiritustes, süsivesinikkudes; püsiv leeliselistes-, happelistes- ja soolalahustes. Tugevuspiir venitusel 40-50 Mpa, murdetugevus 80-120 Mpa. Elektriline eritakistus 10¹²-10¹³ Om*m. Püsiv niiskuse, hapete, leeliste, soolalahuste, bensiini, petrooleumi, rasvade ja piirituste toime suhtes, head dielektrilised omadused. Saadakse vinüülkloriidi suspensioonse või emulsioonse polümerisatsiooni, samuti massi polümerisatsiooni teel. Meil kasutatakse PVC materjalist vinüülkile ja kunstnahka kogu meie
Jääs on laengu kandjateks prootonid. 2.2. Elektrolüüs Voolu kulgemine läbi vee põhjustab selle lagunemise järgnevateks koostisosadeks: molekulaarseks vesinikuks (H2) ja hapnikuks (O2). Seda nähtust nimetatakse elektrolüüsiks. Katoodil(miinus-elektrood) toimub kahe prootoni redutseerumine ja H2 eraldumine gaasilisel kujul. H+ + e = 0,5H2 E=0 V Anoodil aga hüdroksüülrühma oksüdeerumine ja hapniku eraldumine: 2OH- 2e = H2O + 0,5H2O E=+0,401 Leeliselistes lahustes toimub sõltuvad pH-st anoodil mõõdukatel voolutihedustel hüdroksüülrühma depolariseerumine, nagu on kirjeldatud eelnevalt, happelise või leeliselise keskkonna korral toimub kõrgetel voolutihedustel elektronide ärastamine hoopis veelt. H2O 2 e = 2H+ + 0,5O2 Voolu ülekandes osalevad kõik lahuses olevad ioonid. Kuna puhta vee juhtivus on liiga väike tööstusliku elektrolüüsi läbiviimiseks, lisatakse selleleleeliseid, happeid või soolasid, selleks et
coli 3) Iseloomustage ja põhjendage mikroorganismide kasvusõltuvust keskkonna happelisusest. Happe ja leeliselembeliste mikroorganismide nimesid. Äärmuslikult happelisi tingimusi eelistavaid mikroorganisme nimetatakse atsidofiilideks, leeliselembelisi alkalofiilideks. Iga bakteriliik varieerub oma kasvutingimuste optimumiga. Kuigi, enamus baktereid eelistab rohkem neutraalseid tingimusi. Atsifofiilid ei ole võimelised kasvama leeliselistes tingimustes, samuti pole alkalofiilid võimelised kasvama happelistes tingimustes. Mõlemal juhul toimuvad rakkudes morfoloogilised muutused, rakuseinad lüüsuvad ning rakk hukkub. Atsidofiilide hulka kuuluvad Acetobacterid ja alkalofiilide hulka kuuluvad Nitrobacterid. 4) Mis on antibiootikumid? Kuidas mõjutavad mikroorganismide kasvu? Antibiootikumid on keemilise koostise ja ehituse poolest mitmekesine orgaaniliste ühendite rühm,
st. mulla happelisusest. Mida happelisem muld, seda liikuvam Fe. Kui on suur Fe sisaldus võib taimedele toksiliselt mõjuda. BOOR (Br) Lääne-Eesti mullad on booririkkad merevee mõju. Mujal sõltub boori sisaldus mulla lõimisest. Raskema lõimisega mullad on boori rikkamad. Kergema lõimisega ja happelistes muldades allub boor kergesti väljauhtumisele. Mulla lupjamine vähendab mikroelementide liikuvust (v.a. molübdeen). MOLÜBDEEN On liikuvam leeliselistes muldades; molübdeeni rikkamad karbonaatsed mullad. Molübdeeni vaesed jõe valge ala see kus vesi jõkke voolab. VASK (Cu) Pärnu ja Kasari jõe valge ala on Cu poolest rikkad. Vaserikkad mullad on Põhja-Eestis loopealsed alad. Vasevaesed: kerge lõimisega happelised mullad ja turvasmullad (soomullad). Cu tugevalt seotud orgaaniliste ühenditega. TSINK (Zn) Zn hulk mullas sõltub lähtekivimist. Zn vaesed karbonaatsed mullad.
Suurt osa orgaanilise fosfori reservi ei saa taimed omastada. Mikroobid peavad orgaaniliseaine lõhustama, viima anorgaanilisse vormi. Kõigepealt deposforüülitakse nukleotiinhapped->letsitiin. Orgaanilise fosfori ühenditest võtavad osa nt pseudomonas spp, ja bacilluse spp, aga ka hallitusseente penicillumi spp ja aspergillus spp. Osa võivad võtta ka mõned pärmseened. Anorgaaniliste fosforühendite muundused Neutraalsetes ja leeliselistes muldades on vees mitte lahustuvad aineid nagu apetiit, fosforiit. Need ühendid, kas pole üldse või on vähe kättesaadavad taimedele. Paljud mikroobid võivad aga muuta need ühendid lahustuvateks. Ja protsessidest võtavad osa samad eelnevalt nimetatud liigid. Fosfaatide lahustamine mullas toimub CO2 või hapete moodustumisel. CO2 lahustumisel vees tekib süsihape, mis suuremal või vähemal määral lahustab lahustamatut fosfaati. Fosfaatide lahustumisel aitavad kaasa ka
Suurt osa orgaanilise fosfori reservi ei saa taimed omastada. Mikroobid peavad orgaaniliseaine lõhustama, viima anorgaanilisse vormi. Kõigepealt deposforüülitakse nukleotiinhapped->letsitiin. Orgaanilise fosfori ühenditest võtavad osa nt pseudomonas spp, ja bacilluse spp, aga ka hallitusseente penicillumi spp ja aspergillus spp. Osa võivad võtta ka mõned pärmseened. Anorgaaniliste fosforühendite muundused Neutraalsetes ja leeliselistes muldades on vees mitte lahustuvad aineid nagu apetiit, fosforiit. Need ühendid, kas pole üldse või on vähe kättesaadavad taimedele. Paljud mikroobid võivad aga muuta need ühendid lahustuvateks. Ja protsessidest võtavad osa samad eelnevalt nimetatud liigid. Fosfaatide lahustamine mullas toimub CO2 või hapete moodustumisel. CO2 lahustumisel vees tekib süsihape, mis suuremal või vähemal määral lahustab lahustamatut fosfaati. Fosfaatide lahustumisel aitavad kaasa ka
prootoneid tsütoplasmast välja hingamisahela käigus ning vähendab nende hingamsiahela komponentide ekspressiooni, mis transpordivad prootoneid rakust välja. Lisaks suurendatakse F1F0- ATP-süntaasi ekspressiooni. Sellega vähendatakse prootonite kadu PMF loomise ajal ning suurendatakse võimalikku transporti rakku tagasi. Grampositiivsetes (G(+)) bakterites (Enterococcus hirae) töötab F1F0-ATP- süntaas kogu aeg ATP hüdrolüüsival reziimil ning pumpab H + rakust välja. Leeliselistes tingimustes E. hirae ei ekspresseeri peaaegu üldse seda süntaasi. Samal ajal indutseeritakse Na+-sõltuv V1V0-ATPaas, mis on aluselistes tingimustes G(+) bakteritel peamine transmembraanse potentsiaali tekitajaks. Leeliselistes tingimustes on transmembraanse potentsiaali genereerimine äärmisel oluline, toetamaks katioon-prooton antiporterite tööd nii 36