See temp peab olema vähemalt 10ºC madalam leekpunktist. Kuna vedelkütus on erineva keemistemp.-iga ühendite segu, siis tal tervikuna ei ole ühtset keemistemp.-i. Seetõttu puudub ka ühene sõltuvus leekpunkti ja kütuse keemistemp.-i vahel. Täheldatav on vaid üldine tendents, et segu leekpunkt jääb alati madalamaks tema komponentide leekpunktide aritmeetilisest keskmisest. Suhteliselt tühine lisand madala leekpunktiga komponenti kõrge leekpunktiga raskes naftasaaduses avaldab leektäpile märgatavalt suuremat mõju kui näitkes sama kogus rasket naftasaadust kerges. Leekpunkti määramiseks kasutatakse seadet PVNE (vt. seadme skeemi tiitellehel), millel on lisaks nimetatud osadele kaanes kolm ava, mis kuumutamise ajal on suletud. Klapi pööramisel avatakse üks kaaneava ning põlev taht vajub mahuti aururuumi. Vedelkütuse ja tema aurude segamiseks on 2 tiivikut, üks vedelikus, teine aururuumis.
jahutamisega veeldatud gaasid. Omaduste poolest on nad jällegi jagatud alaliikideks. 2.1 on põlevgaasid, mis põlevad vähemalt 12% segus õhuga. 2.2 on see-eest inertsed gaasid, ehk nad ei põle ning 2.3 on toksilised gaasid, mis on tervisele ohtlikud. [6], [7] Kolmanda klassi alla kuuluvad põlevvedelikud ja vedelike segud ning samuti vedelikud, mis sisaldavad tahkeid aineid lahustes või suspensioonides. Vastavalt leekpunktile jagunevad põlevvedelikud kolmeks. Madala leekpunktiga ehk alla kahekateistkümne kraadi, keskmine on leekpunktiga 18-23 ja kõrge leekpunktiga 23-61. Seega siia alla kuuluvad kõik vedelained, mis 61 ja madalamatel temperatuuridel eraldavad süttivaid aure. [6], [7] Neljas klass on kergesti süttivad tahked ained, mis jagunevad omakorda kolmeks alaliigiks. 4.1 klassi moodustavad põlevad tahked ained, mis on süüdatavad näiteks sädemest, leegist või hõõrdumisest ehk välisest süüteallikast
toimel süttib üheks hetkeks. Leekpunktile ei järgne vedelike aurude kestvat põlemist, sest vedeliku aurustumise kiirus ning põlemisel vabanenud soojushulk ei ole küllaldased pideva põlemisprotsessi kindlustamiseks.Leekpunkt võib olla ka tahketel ainetel. Teatava temperatuurini kuumenenud aine laguproduktid gaasid, aurud võivad samuti nagu vedelike aurud süttida leegiga kokkupuutel üheks hetkeks, kuid pidevat põlemist sellele ei järgne. Leekpunktiga määratakse, kas on tegemist kergsüttiva või põleva ainega. 4.PLAHVATUS Plahvatus on ainete väga kiire muundumisprotsess, milles eraldub energia ja tekivad kokkusurutud gaasid, mis võivad teha tööd (füüsikalises mõttes). See leiab aset kindlates kontsentratsioonivahemikes. Gaasi, auru või tolmu minimaalset kontsentratsiooni õhus, mille puhul võib tekkida plahvatus, nimetatakse antud segu plahvatusohtliku kontsentratsiooni alumiseks
tuleohuklass · Sellesse kuuluvad tootmine ja ladustamine, kus peale suure tuleohu on veel plahvatusoht · Tule- ja plahvatusohtlikud toimingud: Tehnoloogilises protsessis või muul viisil tekib selliseid aure või tolme, mis koos õhuga võivad moodustada plahvatusohtliku segu, nt veskid ja jõusöödatehased, nende laod, värvimistöökojad Põlevvedelikud, mille aurud võivad moodustada plahvatusohtliku segu, nt põlevvedelike alla 55C leekpunktiga töötlemise tehased ja laod Toimingud, kus käsitletakse lõhkeaineid, nt lõhkeainetehased ning laod Toimingud, kus tule levik ja mürgisus võivad olla eriti intensiivsed, nt vahtplastitehased Tulekaitsetasemed · Tööstus-, lao- ja põllumajandushooned, garaazid ning vastavad üksikruumid tuleb vastavalt valitud kaitsetasemele alati varustada tuleohutuspaigaldistega · Tulekaitsetasemest olenevad nii hoone nõutav
toimel süttib üheks hetkeks. Leekpunktile ei järgne vedelike aurude kestvat põlemist, sest vedeliku aurustumise kiirus ning põlemisel vabanenud soojushulk ei ole küllaldased pideva põlemisprotsessi kindlustamiseks. Leekpunkt võib olla ka tahketel ainetel. Teatava temperatuurini kuumenenud aine laguproduktid gaasid, aurud võivad samuti nagu vedelike aurud süttida leegiga kokkupuutel üheks hetkeks, kuid pidevat põlemist sellele ei järgne. Leekpunktiga määratakse, kas on tegemist kergsüttiva või põleva ainega. 6 Annika Luikjärv Põlemine 4. Tahkete ainete, vedelike ja gaaside põlmine Plahvatus on ainete väga kiire muundumisprotsess, milles eraldub energia ja tekivad
See on kõige madalam temperatuur, mille juures normaalrõhul eraldub produkti pinnalt nii palju auru, et vedeliku pinna lähedal tekib auru ja õhu segu, mis sütib lahtise tule toimel. Tule eemaldamisel põlemine lakkab. Leekpunkti määramiseks kasutatakse mitmesuguseid standardeid: ASTM, DIN, IP, ISO. Üldiselt kasutatakse nn. suletud nõu meetodit (closed cup, lühendatult c.c.). Põlevvedelikud jaotatakse leekpunkti järgi rühmadesse. Madala leekpunktiga põlevvedelikud leekpunkt < -18 °C (Low flash point group) Keskmise leekpunktiga -18 °C < leekpunkt < +23 °C põlevvedelikud (Medium flash point group) Kõrge leekpunktiga põlevvedelikud +23 °C < leekpunkt < +65 °C (High flash point group) Vedelad naftasaadused jaotatakse auruvateks ja mitteauruvateks: auruvad (volatile) leekpunkt < +60 oC mitteauruvad (non volatile) leekpunkt > +60 °C
annaabi.ee 
