Hea õpetaja Stella Leego 8b klass Hea õpetaja on selline, kes aitab mul targaks saada. Ta räägib ainest huvitavalt, sest siis panevad õpilased paremini tunnis tähele ja ei sega teisi kaasõpilasi. Mulle meeldib õpetaja, kes on tark, range, abivalmis ja rõõmus.. Ta annab huvitavaid kodutöid ja teeb tunde mängulisemaks. Hea õpetaja oskab vastata peaaegu kõikidele lapse küsimustele.
Mina talupojana Olen pärisorjast talupoeg ja minu nimi on Karl. Mul on naine, kelle nimi on Carolyna ja kaks last, kelle nimed on Cikuta ja Cedrikuta. Ning ma jutustan teile oma päevast talupojana keskajal. Päiksetõusu peale ärgates, läksin hommikusööki sööma. Söögiks oli leib ja puder, ning joogiks oli kali. Pärast seda läksin puid raiuma. Oli vaja veel palju puid raiuda. Kui puud said lõunaks raiutud, siis panime raiutud metsa põlema, et saaks pärast vilja sinna külvata. Poole põllumaast saime endale ja teine pool oli mõeldud mõisale. Põllu omamiseks peame täitma kohustusi feodaali heaks. Feodaal saab kogu mõisapõllu saagi ja me peame loonusrenti maksma ehk poole oma põllu saagist feodaalile andma. Sageli me anname vähem kui pool oma saagist, sest meil on vähe süüa. Meie peres on levinud kolmeviljasüsteem. Kõigepealt jagame põllu kolmeks osaks, siis ühele osale paneme suvivilja, teisele talivilja ja...
Vastutus Stella Leego 7b klass 17/04/12 Iga inimene vastutab enda tegude eest. Kuni 18-aastaseks saamiseni vastutavad lapse eest vanemad. Minu arust peaks vastutama hakkama kohe, kui aru saadakse mis on hea ja mis halb. Olen kuulnud, et alaealised suitsetavad ning joovad. Kui vahele jäävad, siis vastutavad ju ikka vanemad. Nii ei tohiks ikkagi olla, sest lapsed ise ju teavad, et nii ei tohi teha. Või siis näiteks, kui on kodutöö tegemata
Olen indiaanlane. Minu esimene kohtumine valge mehega valge mehega Stella Leego 7b klass 21.03.12 Minu nimi on Kato ja olen 14 aastane poiss. Meie hõimu nimi on Yana. Me, hõimuga elame Põhja-Ameerika ida osas. Meie hõim koosneb 6 perekonnast ehk 24 indiaanlasest. Majad on meil kaetud nahaga, sest see ei lase kuumust ja vihma läbi. Riideid on meil ise tehtud ja väga looduspärased. Päiksetõusul olid kõik üleval ja tegelesid millegagi. Minu töö oli isaga metsas jahil ja merel kalu püüdmas käia
Järvselja on oma vähem kui 50 elanikuga võrdlemisi väike külake Tartumaa kaguosas Võnnu ja Meeksi valla piiril.Järvselja Õppe-ja Katsemetskonna üldpindala on 10618 ha, millest veidi üle poole on metsamaa. Puuliikidest levinuim on kask (49%), järgnevad mänd(26%) ja kuusk(16%). Metskonna põhjapoolse osa moodustavad sood ja soosaared, mis kuuluvad Emajõe Suursoo Kaitseala koosseisu.Soosaarte rahu ja vaikust hindavad mitmed kotkapered, kes on endale sinna pesad ehitanud. Leego järve lähedalt viib laudtee otse üle soo Peipsini välja, kus asub Virvissaare linnuvaatlustorn. Ent metsandusega seotud inimestele ning paljudele loodushuvilistele ei vaja Järvselja nimi tutvustamist. Eelkõige seondub Järvselja metsamajanduse üliõpilaste praktilise koolitamisega ning mitmekülgse metsandusliku teadustöödega ja püsikaitsealade rajamisega. Nimetatud tegevusele pani aluse prof. Andres Mathiesen, kelle algatusel loodi 1921. a. Järvseljale Tartu Ülikooli õppemetskond
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Äk11 Kaili Olgo STASTISTIKA KOOLI SÕIDUAEGADE KOHTA Uurimustöö Juhendaja: Tiia Leego Tartu 2011 1 Sisukord: 1. Sissejuhatus...................................................................................................................3 2. Uurimustöös esinevate mõistete ja tähistuste selgitused...............................................4 3. Koondtabel sõiduaegade kohta......................................................................................6 4. Andmetöötlus...................................................
Liikide arv on väiksem kui kalgiveelistes ja liigiline kooseis küllaltki erinev. Biomassis domineerivad sinivetikad. Selles tüübis on kihistunud järvi nagu Viitna Linajärv ja Erastvere. Suurtaimestik on liigivaene. Kaldaveetaimestikus on tihti hundinuia. Miksotroofsete järvede asukohad on peamiselt madalikel, orundites ja nõgudes ning on oma olemuselt küllaltki erinevad. Mitmed selle tüübi järved asuvad Peipsi madalikul, olles kunagiste suurjärvede jäänukid, näiteks Kalli, Leego, Parika. Neid järvi on veel Lääne-, Põhja-Eesti madalikel. Peamiselt asuvad soode ümbruses, mille tulemusena on humiinainete kuhjumine. Kalgiveelisetes miksotroofsetes järvedes on liigirikkus suurem kui teistes järvetüüpides. Mõõdukas orgaanilise aine olemasolu mõjub positiivelt vetikate kasvule. 75% biomassist moodustavad sinivetikad ja ränivetikad. Nendes järvedes on arvukalt mändvetikat. Ujuvetikad
annaabi.ee 
