Sümbolismi peetakse elitaarseks kunstiks, et mõista sümboleid, tagamõtteid ja tähendusi, mis maalidel peituvad. On vaja tunda ajalugu, kirjandust,mütoloogiat jne. Edvard Much (1863-1944) Kuulsaim Norra kunstnik. Keerulise ja raske elu saatusega. Vormilt juugendlik,sisult sümbolistlik. Maalidel on sünge,ängistav,hüsteerilis-traagiline meeleolu. Põhiteemadeks üksinus, hirmud,haigused ja surm. Kasutab tugevaid värvikotraste,leegitsevaid värvitoone ja looklevaid jooni. Teoste peamiseks tegelaseks on inimene, kes tunneb end maailmas üksikuna. Armastust näeb petliku ja traagilisena. Tähtsaim teos ,,Karje". Juugend 19saj teine pool 20saj algus On ispireeritud Jaapani puukravüürist, Euroopa keskaegsetest ornamentidest,looklevatest joontest ja taime motiividest. Kujunes välja Inglismaal, kus arhitekt A MacMurdo joonistas 1883.a esimest korda sellised ornamendid, mis panid aluse juugend-stiilile. Uus stiil hakkas
(Filosoofia ajalugu 1947) Cicero kerkis esmakordselt poliitilisele võitlusväljale 27 aastaselt. Algul esines ta advokaadina kriminaal ja tsiviilasjades. Aastal 75 e.m.a määratakse ta Sitsiilia valitsejaks, saab siis senati liikmeks ja valitakse konsuliks. Aastal 44 e.m.a, pärast Caesari mõrvamist, astub Cicero välja solvavate kõnedega Antoniuse vastu. Viimase käsilased surmavad Cicero ja saadavad tema pea Rooma, kus Antonius naelutas selle kohale, kus Cicero pidas oma leegitsevaid kõnesid. (Filosoofia ajalugu 1947) Cicero tegevusega seondub samuti vägagi lähedalt 17.18. sajandi mõtlejate Locke'i, Voltaire'i ja Hume'i teooriad ja vaimne tegevus. Tema suurim tegu oli konsulina 63 aastal paljastada Catilina korraldatud vandenõu nelja kuulsa kõnega, millest kuulsaim algab sõnadega: "Kui kaua veel, Catilina, mõtled sa proovile panna meie kannatust. Kui kaua veel mõnitavad meid su märatsevad meeled? Millise piirini hoopleb su ohjeldamatu jultumus? ..."
"dharma vaenlane". Mara keelitas teda tõusma ja järgima oma seisusekohast teed (dharmat), "printsil ei sobi elada kerjusena". Kuna meelitused ei kandnud vilja, vihastas Mara ja kihutas kõik oma käsilased tulevase Buddha mediteerimist segama. Öö laskudes puhusid rajutuuled ja maa vappus, kuid Mara deemonid ei häirinud tulevast Buddhat rohkem kui lapsukesed vallatus mänguhoos. Mara deemonid raevusid, nad loopisid mäesuurusi kive, puid, kirveid ja leegitsevaid palke. Tuuled lammutasid linnu ja külasid pihuks ja põrmuks. Sadas tulist sütt, kaheteralisi relvi, liiva, pori ja siis oli jälle pimedus. Kuid Siddhartha enesevalitsemine ja kaastunne peatasid Mara relvad poolel teel või muutsid need lootose kroonlehtede valinguks. "Siddhartha!" hüüdis Mara. "Tõuse sellelt istmelt! See kuulub mulle." "Mara, sina pole näinud vaeva teadmise nimel ega ka maailma hüvanguks või virgumiseks. See iste ei kuulu mitte sulle vaid mulle
Jälle peatas sõdur kõndimise ja kuulatas. Varsti kuulis mileedi tunnimehe sammudest kergemaid samme, mis tulid koridori lõpust ja peatusid tema ukse ees. «See on tema,» ütles mileedi. Ja ta alustas sedasama vaimulikku laulu, mis oli eelmisel päeval Feltonit nii väga vaimustanud. Aga kuigi tema mahe ja helisev hääl oli kõlavam ja südantlõhestavam kui kunagi varem, jäi uks suletuks. Mileedile näis, et ukseluugile vargsi heidetud pilk tabas võrede vahelt noormehe leegitsevaid silmi. Oli see siis 557 näilisus või tõelisus, seekord igatahes ta valitses ennast ja ei astunud sisse. Mõni hetk pärast vaimuliku laulu lõpetamist arvas mileedi kuulvat sügavat ohet. Siis eemaldusid aeglaselt ja nagu vastu tahtmist sammud, mida ta enne oli kuulnud lähenevat. XXV NELJAS VANGISTUSPÄEV. Järgmisel päeval, kui Felton mileedi tuppa astus, leidis ta naise seismas tugitoolil, käes ribadeks rebitud batisttaskurätikutest punutud nöör. Müra peale, mida tegi Felton ust
annaabi.ee 
